1991 ⟩ Vilniuse veresaun pani sõjaväelastega juttu ajama

13. jaanuar 1991. Mehed üritavad Vilniuse teletorni juures lükata tagasi Nõukogude soomusmasinat, mille roomiku alla on jäänud noor naine. Foto albumist “The Gift of Vilnius” (Scanpix). Foto: Irmantas Gelunas

1991. aasta 11.–13. jaanuaril panid NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee eriüksuse Alfa sõdurid Vilniuses toime veresauna. Leedu iseseisvuse toetajad kaitsesid teletorni ja neid rünnanud sõdurid tapsid 14 leedulast. Omade kuulist sai surma ka üks KGB leitnant, keda NSV Liit autasustas postuumselt Punalipu ordeniga. Lääne-Virumaal olid aga sõjaväelased samal ajal mures, et varastamine ja sõdurite tööjõu ärakasutamine on raskeks tehtud.

Kuigi NSV Liidus käis perestroika ehk sotsialistliku riigi väike reformimine, näitas Leedus toimunu, et impeerium ei tagane, olgu siis selle juhiks Mihhail Gorbatšov või kes tahes. Tsiviilisikute tapmine Vilniuses pani muretsema ka Lääne-Viru juhtkonna, kes kuulutas maakonnas välja leinapäevad ohvrite mälestamiseks ning kutsus Rakveres ja mujal maakonnas dislotseeruvad Nõukogude sõjaväelased 14. jaanuariks maavalitsusse laua taha juttu ajama.

Kas ja kui palju tol kohtumisel inimeludest räägiti, seda Viru Sõnas ilmunud artiklist paraku ei selgu. Võimalik, et kõiki asju ei saadud või ei juletud lihtsalt kirja panna, aga tekst oli lakooniline: “Kohtumise algul vahetati lühidalt infot poliitilise olukorra kohta Balti riikides.”