/nginx/o/2023/01/26/15101442t1hd06b.jpg)
Valitsus otsustas neljapäeval kuulutada välja lisaõppekogunemise Okas, kuhu kutsutakse 830 maakaitseüksustesse kuuluvat kaitseliitlast. Lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga ja vahetu julgeolekuoht Eestile puudub.
Valitsus otsustas korraldada maakaitseüksustele lisaõppekogunemise
Valitsuses otsustatud piirarvu alusel kutsutakse kaitseväe juhataja korraldusel lisaõppekogunemisele Okas 658 Kaitseliidu Lääne maakaitseringkonna Pärnumaa, Saaremaa ja Lääne maleva koosseisus maakaitseüksustesse kuuluvat reservväelasest kaitseliitlast. Lisaks kutsutakse malevapealiku kutsega 172 Pärnumaa, Saaremaa ja Lääne maleva kaitseliitlast, kes osalevad samuti õppusel oma üksuste koosseisus. Kokku on õppusele Okas kutsutud 830 võitlejat.
Reservväelastest kaitseliitlased, kelle üksuse kaitsevägi lisaõppekogunemisele kutsub, on kohustatud ilmuma viivitamatult kogunemiskohta.
Kaitseväe juhataja suunisel kutsutakse 658 kaitseliitlast õppusele kahes osas. 622 võitlejat kutsutakse õppusele perioodiks 26.–29. jaanuarini ja 36 võitlejat perioodiks 26. jaanuarist 23. veebruarini paindlikule lisaõppekogunemisele. Malevapealiku kutsega kaasatavad kaitseliitlased osalevad õppusel Okas perioodil 26.–29. jaanuarini.
Lisaõppekogunemise käigus harjutatakse nii väikeüksuste taktikat kui ka paindliku õppekogunemise korraldamist. Selle raames ei ole õppekogunemisel osalevad reservväelased kogu lisaõppekogunemise kestel oma teenistuskohas, vaid neil võimaldatakse teenistuskohast lahkuda koos kohustusega ilmuda määratud aja jooksul tagasi teenistuskohta. Valmiduses oleku perioodil on reservväelastel võimalik tegeleda oma isiklike või töiste tegemistega ja neile makstakse selle aja eest reservväelastele ettenähtud toetust.
Õppusele kutsutud 658 reservväelasest kaitseliitlast, kes on kutse saanud kaitseväelt, saavad kontrollida, kas nemad on lisaõppekogunemisele kutsutute seas, kaitseväeteenistuse veebist aadressil www.kaitsevaeteenistus.ee. Malevapealike kutsutud 172 kaitseliitlast saavad kutset kontrollida oma malevast.
Kõik õppusel osalejad saavad lisainfot lisaõppekogunemise kohta oma kodumalevast.
Lisaõppekogunemise Okas eesmärk on lahinguvalmiduse kontrollimine. Selle käigus vaadatakse üle riigikaitse käsuahela toimimine valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni. Maakaitsestruktuuri kuuluvad väikeüksused harjutavad lisaõppekogunemise käigus sõjaaja ülesannete täitmist ja lahinguvalmiduse säilitamist pikemal perioodil.
Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesanne on tagada, et riik oleks valmis kõikideks olukordadeks. Kaitsevägi ja Kaitseliit peavad olema valmis Eestit kaitsma ning seda õppustel harjutama. Vahetu julgeolekuoht Eestile puudub.
Eesti reservarmeele tuginev riigikaitsemudel on tõestanud elujõudu ja tõhusust heidutusvahendina. Julgeolek ei teki iseenesest, seepärast peab Eesti korraldama ka rahuajal regulaarselt õppuseid, et säilitada ja tõsta reservstruktuuri kiirreageerimise võimet.
Kaitsevägi kutsub regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele, nagu on Siil ja Kevadtorm.