Repliik: ei hüüdnudki tulles

Merly Raudla. Foto: Ain Liiva

Usun, et ma ei liialda, kui väidan, et pea kõik inimesed on kuulnud ütlust “Õnnetus ei hüüa tulles”. Vahel muidugi hüüab ka, aga tihti siiski mitte. Seda sain ise omal nahal hiljuti tunda.

Koolist koju jõudnud laps helistas ärevalt ja teatas, et korter on suitsu täis, suitsuandur karjus ja midagi põleb. Aju üritas samal ajal välja raalida võimalikud süttimiskohad ning aru saada, kui tõsine see probleem kodus õieti on.

Selgus, et noorperemees oli juba olukorra lahendanud: kõik aknad olid laiali, suitsuandur kinni pandud ning kärssamise pesa avastatud ja kahjutuks tehtud. Selgus, et kass oli köögi peaaegu põlema pannud. Ilmselt oli ta proovinud pliidile hüpata. Pliidile kuivama jäänud kausivirn oli elukale hüppel ette jäänud ja kass ise kaskadööritriki käigus ühe pliidiplaadi sisse lülitanud. Köögirätikule oli ümmargune auk sisse kärsanud ning paar plastmassist karbikaant pliidi külge sulanud.