
Valimiskampaania näib nagu reklaamitööstuse maavõistlus. Kes on visuaalselt sensuaalsem, kes on sõnumite löövuselt võimekam, aga ennekõike – kust leida veel mõni siiani kasutamata positiivne epiteet? Kõik näib juba ära kasutatud, nii nagu on teatrilavadele toodud juba kõik enam-vähemgi kirjaoskajalik eesti klassika või vähegi mõjuka kultuuriheerose elulugu. Vaadake internetis veidi eelmiste valimiste reklaame, siis näete, kui “originaalne” on praegune kampaania. Kõik see kokku on nagu positiivsuse orgia, mille toimimise kindlustab inimeste unustamisvõime. Ikka õnn, võit, kindlus, parem, kord, rikkus, meie, edu jne, ja seda kõike aina suuremalt ja lihtsamalt.