Nädala lind: salutihane ja põhjatihane

Põhjatihasel on ka tiibadel valkjas laik, aga seda pole vilkalt liikuval linnul lihtne märgata. Foto: Peep Veedla

Küllap on igaüks, kel akna taga lindude toidumaja, märganud seal askeldamas lisaks rasva- ja sinitihastele, varblastele, leevikestele, puukoristajatele ja muudele sulelistele pisikesi halle tihaseid. Musta mütsi ja nokaalusega. Need on vilkad linnukesed ja agarad toidumajakülastajad, aga tihtipeale ei osata neile nime anda.

Ei ole ka kogenud linnutundjatel lihtne pealiskaudse vaatluse järgi öelda, kellega täpselt tegu, sest kaks tihaseliiki – põhjatihane ja salu- ehk soo­tihane – on omavahel väga sarnased. Must müts on mõlemal, sellel on vahet vaid niipalju, et põhjatihasel on see tuhm, salutihasel veidi läikiv.

Nokaalune on samuti must mõlemal, justkui habetunud, kuid põhjatihasel veidi laiemalt ja hägusemalt. Põhjatihasel on ka tiibadel valkjas laik, aga seda pole vilkalt liikuval linnul lihtne märgata. Üldse on neid piltidel või kirjelduse järgi lihtsam eristada kui reaalselt looduses liikuvaid linde jälgides. Kellel linnuhääled selged, sel on veidigi lihtsam, seda muidugi juhul, kui nad parasjagu häält kuuldavale lasevad. Nimelt on põhjatihasele iseloomulik tema venitatud kutsehüüd “dää-dää-dää”, aga temalt võib kuulda ka mitmesuguseid teisi häälitsusi, kevaditi heledat laulu “djüü-djüü-djüü ...”.