Ei ole ka kogenud linnutundjatel lihtne pealiskaudse vaatluse järgi öelda, kellega täpselt tegu, sest kaks tihaseliiki – põhjatihane ja salu- ehk sootihane – on omavahel väga sarnased. Must müts on mõlemal, sellel on vahet vaid niipalju, et põhjatihasel on see tuhm, salutihasel veidi läikiv.
Nokaalune on samuti must mõlemal, justkui habetunud, kuid põhjatihasel veidi laiemalt ja hägusemalt. Põhjatihasel on ka tiibadel valkjas laik, aga seda pole vilkalt liikuval linnul lihtne märgata. Üldse on neid piltidel või kirjelduse järgi lihtsam eristada kui reaalselt looduses liikuvaid linde jälgides. Kellel linnuhääled selged, sel on veidigi lihtsam, seda muidugi juhul, kui nad parasjagu häält kuuldavale lasevad. Nimelt on põhjatihasele iseloomulik tema venitatud kutsehüüd “dää-dää-dää”, aga temalt võib kuulda ka mitmesuguseid teisi häälitsusi, kevaditi heledat laulu “djüü-djüü-djüü ...”.
