/nginx/o/2022/11/11/14954443t1h4fc5.jpg)
/nginx/o/2023/01/29/15107684t1h5711.jpg)
Reedel toimus kultuuriministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu korraldatud arutelupäev kohalike omavalitsuste juhtidele ja kultuurispetsialistidele, et koos mõtestada kohaliku kultuuri tähtsust piirkonna arengule ning inspireerida kogemuslugude abil võtma kultuuri kui investeeringut, mitte kui pelgalt kulu.
Kultuuriminister Piret Hartman ütles, et kohalik kultuur on kandev osa eesti kultuurist. "Riik ja omavalitsused peavad tegema tihedat koostööd nüüd ja tulevikus, et tagada kohaliku kultuuri jätkusuutlikkus. Sealjuures teevad mind murelikuks avalikkusesse jõudnud lood kultuurimajade ja rahvaraamatukogude sulgemistest, mis on tingitud viimastest kriisidest, sealhulgas energiakriisist. On oluline, et saime koos kohalike omavalitsuste juhtidega arutada, kuidas hakkama saada eelarvepiirangute ja ka kohati kahaneva rahvaarvu tingimustes kultuuri korraldamisega," rääkis kultuuriminister.
"Kultuur on kogukonna süda. Kui me ei leia lahendusi ja võimalusi kohaliku kultuuri hoidmiseks, siis ootab meid ees kogukondade hääbumine. Nii nagu riik ja kohalikud omavalitsused peavad arutama, kuidas kohalikku kultuurikorraldust toetada, peavad ka omavalitsuste juhid ja kultuurikorraldajad arutama, kuidas korraldada tööd nii, et ei väheneks inimeste ligipääs kultuurile. Kohalike kultuurikorraldajate madal palk on väga suur probleem vastava tööjõu tagamisel. Peame jõudma kokkuleppele ka omavalitsustes töötavate kultuuritöötajate miinimumpalga osas nii, nagu see on riigilt palka saavate kultuuritöötajate puhul. Samuti vajavad omavalitsused riigi nii rahalist kui ka teadmuspõhist tuge ümberkorralduste planeerimisel," lisas Hartman.
Kohalike omavalitsuste inspiratsioonipäeva eesmärk oli jagada kogemuslugusid. Viimsi vald keskendus oma ettekandes kahele viimastel aastatel tehtud suurele kultuuriasutuse investeeringule – raamatukogu ja kultuurikeskus. Viimsi kogemus näitab, et kaasaegne kultuurikeskkond on oluline, et tuua inimesi veelgi enam kultuuri juurde. "Kultuurivaldkonna arengust tõuseb palju kasu erinevatele osapooltele. Omavalitsustele kuuluvad kultuuriasutused saavad olla loomemajanduse valdkonna ettevõtlusinkubaatoriteks, aga piirkonda kultuuritarbijaid tuues ka vahetuteks koostööpartneriteks näiteks turismi- ja majutussektori ettevõtetele," ütles Viimsi valla kogemuslugu jaganud vallavanem Illar Lemetti.
Saaremaa vald tutvustas oma kultuuriasutuste ümberkorraldamise kogemust, millest on võimalik õppida paljudel teistel omavalitsustel üle Eesti.
"Muudatuste eest ära joosta ei saa, aga nende juures peab kohalikul omavalitsusel olema sõnastatud ootus kultuurile ja kultuurikorraldajatele, sest nälg kultuuri järele on suur," ütles Saaremaa valla kogemusest rääkides abivallavanem Koit Voojärv. "Kultuuril on oluline roll piirkonna sidumisel, et noored tuleksid tagasi, et kogukond oleks ühtne – kui me ei suuda kuni 16. eluaastani mõjutada noorte kultuurigeeni, siis paljud lapsed lahkuvad piirkondadest ja ei tule enam tagasi."
Veel kõneles rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu riigieelarve tasakaalust ja võrdles Eesti olukorda teiste Euroopa Liidu riikidega. Eduka turismikoostöö kogemust jagasid Ida-Virumaa turismikoordinaator Kadri Jalonen ja loomeklastri koordinaator Piia Tamm.
Aruteluringis osalesid Voronja galerii eestvedaja Raul Oreškin Peipsiääre vallast, Pärnu linnast disainikaubamaja eestvedaja Kati Vaas, Tartu linnast disainer Liis Tiisvelt. Kõige enam oodatakse kohalikelt omavalitsustelt avatust, valmisolekut kuulata ära ideed ning aidata mõistliku asjaajamisega igati kaasa. Leiti, et loomeettevõtjad aitavad oma tegevusega luua koha identiteeti ning ettevõtlusel ja kultuuril on tugevad seosed, mis viitab, et kultuur on investeering.
Enne inspiratsioonipäeva toimumist korraldas kultuuriministeerium koostöös Eesti Linnade ja Valdade Liiduga kohalike omavalitsuste seas küsitluse. Kõige teravamana tajuti palgaküsimust:
Vaid 10 protsendis omavalitsustest, mis asuvad Harjumaal, Ida-Virumaal ja Tartumaal, on kohaliku omavalitsuse kultuuritöötaja miinimumpalk võrdsustatud riikliku kultuuritöötaja miinimumpalgaga.
51 protsendil vastanutest puudus eesmärk maksta riiklikku kultuuritöötaja miinimumpalka, sest riigi palgatase on omavalitsuste võimaluste jaoks liiga kõrge.
38 protsenti vastanutest ütlesid, et neil seisavad sel aastal ees rahvamajade ümberkorraldamise arutelud, ning 28 protsenti vastasid sama raamatukogude ümberkorraldamise kohta.