Juhtkiri: rahu ja oma riigi nimel

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Rahulepinguga, mis sõlmiti Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel pärast keerulisi läbirääkimisi 2. veebruaril 1920 Tartus, tunnustas Nõukogude Venemaa igaveseks ajaks Eesti riigi iseseisvust. Nagu Venemaale omane, murti 1940. aastal sõna ja lepingut ning teise maailmasõja lõppedes ei tulnud Eesti iseseisvus enam kõne allagi. Eesti delegatsiooni juht Tartu rahu sõlmimisel Jaan Poska ütles pärast dokumendi allkirjastamist asutavas kogus: “Maitskem rahu, aga hoidkem alal ja kasvatagem oma sõjalist jõudu!”

Jaan Poska oli tark ja ettenägelik mees. Ta aimas väga õigesti, et Nõukogude Venemaa on üks libekeelne ja valetav riik. Kommunistlik Venemaa tahtis läbi rääkida vaid siis, kui seda talle väga vaja oli, ja rahugi sõlmis ta oma viimases hädas. Seejuures jätkas Nõukogude Venemaa sõjategevust ka läbirääkimiste ajal – esimesel korral pakkusid bolševikud ju ise rahu juba 1919. aasta suvel, leides, et kahe riigi piir peaks jooksma kusagil Kunda–Peipsi joonel.

Ühtki lepingut ei saa ega tohi sõlmida sissetungija tingimustel.