1991 ⟩ Saja- ja poolesajarublased kaotasid üleöö kehtivuse

Võimalik, et see foto on tehtud seoses ootamatu “rahareformiga”, mille järel Nõukogude 50- ja 100-rublased kupüürid kaotasid kehtivuse ja need vahetati kas uute samaväärsete või peenraha vastu välja. Foto: Ain Protsin

Mitte kunagi varem ega hiljem pole Tallinnast Arukülasse sõiduks müüdud nii palju rongipileteid, kui 1991. aasta 22. jaanuari hilisõhtul. Ostjad rongile ei läinud, nad otsisid hoopis õlekõrt, et saada lahti südaööl kehtivuse kaotavatest suurtest kupüüridest.

See võis olla Nõukogude Kesktelevisiooni uudisteprogramm “Vremja”, kus kõigi jaoks suure ootamatusena öeldi välja, et sama kuupäeva südaööl kaotavad kehtivuse 50- ja 100-rublased rahatähed. Need kaks olid suurima nominaaliga rahatähed NSV Liidus, ja kui veel 1980-ndate keskpaigaski oli keskmine kuupalk 100 rubla ringis, siis mõistate isegi, et neid rahatähti koguti sukasäärde pikemaks talletamiseks.

1991. aastaks oli aga Nõukogude majandus kokku kukkumas ja sellise “rahareformiga” üritas valitsus päästa veel, mis päästa annab. Kodanikele lubati, et (vist) 200 rubla väärtuses vanu rahatähti saab kohe uute vastu ringi vahetada, suuremate summadega minevat aega ja toimuvat kontroll. Mis selle asja tegelik mõte oli, jäigi arusaamatuks, aga oletada võib, et osa rahamassi üritati käibest välja saada, sest varimajanduse ohjamine oli riigil üle pea kasvanud, lisaks olid esimesed erafirmad jõudnud teenida kopsakaid kasumeid.