/nginx/o/2012/11/15/1434852t1he61d.jpg)
/nginx/o/2023/02/03/15118335t1h0b89.jpg)
Sel nädalal andsid kolme koduvärviga kaunistatud Eesti kojad põhjust sügavamaks mõtiskluseks meie elu, kultuuri, ajaloo, kirjanduse ja inimeste üle.
A. H. Tammsaare 145. sünniaastapäeval lehvisid sinimustvalged lipud esimest korda eesti kirjanduse auks. Proosat ja luulet loeti sel päeval koos ja omaette ning ehk avastati koguni mõni uus kirjanik, kelle teosed pole varem näppu sattunud.
Eesti kirjanduse päev on lipupäevana mitmes mõttes märgiline. Peame eesti kirjandust nii enesestmõistetavaks, et ei märka selle ainukordsust ega väärtust. Vahel isegi ironiseerime, et Eestis on kirjanikke rohkem kui lugejaid. Tõsi, raamatu saab välja anda igaüks, kel sulg jookseb ja ambitsiooni jagub. Suurimalgi lugejal võib tekkida eesti kirjanduse riiuli ees abitu tunne, sest taas on lisandunud autoreid, keda peaks tundma õppima. Raamatusõber arvab siiski, et parem rohkem kui vähem ja päris õudne oleks, kui poleks tükk aega ilmunud ühtegi eesti keeles kirjutatud teost.
Sel nädalal selgusid Eduard Vilde kirjandusauhinna nominendid ning nii selle kui ka Virumaa kirjandusauhinna žüriide liikmed süüvisid mullu ilmunud kirjandusteoste paremikku. Eks need nimekirjad ole omamoodi vihjed või soovitused väärtkirjanduse kohta.
Raamatusõber arvab siiski, et parem rohkem kui vähem ja päris õudne oleks, kui poleks tükk aega ilmunud ühtegi eesti keeles kirjutatud teost.
Neljapäeval lehvisid trikoloorid 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepingu aastapäeva auks. Selle leppega tunnustas Nõukogude Venemaa igaveseks ajaks Eesti riigi iseseisvust. Kuigi 1940. aastal murti sõna ja lepingut ning Eesti kaotas iseseisvuse, hoidis teadmine oma riigist hingetuld, et ajaloo murdehetkel Eesti vabaks laulda. Sellest on oluline mõelda ajal, mil käib sõda Ukrainas ja tajume suure idanaabri ohtlikku hingust.
Kultuurkapitali Lääne-Virumaa eksperdigrupp tunnustas preemiatega maakonnas silma paistnud inimesi. Nii kultuuripärliks tunnistatud koorijuht ja filmifestivali Festheart korraldaja Keio Soomelt, elutööpreemiaga pärjatud maadlustreener Valeri Pormann kui ka kõik teised esiletõstetud on südamega panustanud meie kultuuri säilimisse ja edenemisse.
Mütsi võib maha võtta Ukrainale kuulivestide valmistamise ja saatmise eestvedamise eest Lääne-Virumaa aasta isikuteo tiitliga pärjatud Raivo Olevi ja Martin Tanningu ning ühisteo kategoorias “Eliitkomando 2022” tiitli pälvimise eest võitjaks tunnistatud Kadrina vabatahtliku päästekomando ees ning tunda heameelt kõigi tublide inimeste üle.