Repliik: juba läheb

Eva Samolberg-Palmi. Foto: Marianne Loorents

Juba läheb. Hommikul tööle jõudes võib end tabada mõttelt, kas olen hiljaks jäänud, õues on ju nii valge. Läbi lume sammudes ja salli külma kaitseks kõrgemale kiskudes hakkab kõrvu aga linnulaul, mida pole kuulnud ammu. Juba läheb.

Õhtul tundub päev ebaharilikult pikk. Kes harjunud päevavalguse järgi ajas orienteeruma, peaksid nüüd sagedamini kella vaatama, sest ootamatult võib juhtuda, et kell on arvatust märksa enam – õues on ju valge!

Varsti on sõbrapäev, siis vastlad. Imalat südametega nänni on kaupluseletid juba täis. See aeg on mõeldud neile, kes ülejäänud aja aastast sõpradest suuremat ei pea, pruudile lilli ei vii või armsamale kallistust ei kingi. Teisi ei tohiks sõbrapäev eriti kõigutada. Kaugel see naistepäevgi enam. Hea, kui saaks osta kohe mitu karpi komme, naistepäeva puhuks südamekujulised kleepsud kommikarpidelt maha kraapida.