Kollatõbi tõstab pead

A-hepatiiti nakatumise vältimiseks on väga tähtis isiklik hügieen ja elementaarne käte pesemine. Foto: Elmo Riig

Detsembris kasvas Eestis kollatõppe ehk A-hepatiiti haigestumine. Üle Eesti diagnoositi haigus jaanuaris 23 inimesel, mullu oli juhtumeid aasta peale kokku 20. Lääne-Virumaal registreeriti jaanuaris kolm haigusjuhtu ja veebruaris on seni olnud üks A-hepatiidi juhtum.

Kollatõvest rääkides peetakse silmas just A-hepatiiti, mis levib suu kaudu või füüsilisel kokkupuutel. Tunduvalt raskemad viirused on B- ja C-hepatiit, mis saavad levida vaid kehaeritiste kaudu – vereülekandega, seksuaalkontaktis või süstivate narkomaanide puhul puhastamata süstaldega. Kõik need on erinevad viirused, mis põhjustavad küll sama asja ehk maksapõletikku, aga haiguse kulg ja pikemad tagajärjed on erinevad. Kui A-hepatiidi puhul on suur tõenäosus täielikult paraneda, siis B- ja C-hepatiit võivad jääda krooniliseks ning tekitada maksavähki või maksatsirroosi.

A-hepatiidi peiteaeg on keskmiselt 28 kuni 30 päeva. Haiguse alguses tekib tavaliselt kõrge palavik, mis kestab viis-kuus päeva. Kaasneda võivad tugevad lihas- ja liigesvalud ning naha ja limaskestade kollasus, seedetrakti vaevused ja väsimus. Siiski, peaaegu pooltel juhtudel kulgeb haigus ilma kollasuseta või vähese kollasusega, mistõttu on haigust vahel raske ära tunda.