HIMARS näitas kaudtulerelvade ühislaskmisel tulejõudu

Mitmikraketiheitja HIMARS näitas kaitseväe keskpolügoonil tulejõudu. Foto: Kaitseväe peastaap

Järgmisel aastal Eesti katseväe relvastusse jõudev Ameerika ühendriikide mitmikraketiheitja HIMARS näitas kaitseväe keskpolügoonil tulejõudu.

Samal ajal mõjutasid ühist sihtmärgiala eri positsioonidelt liitlaste lahingugrupi Ühendkuningriigi mitmikraketiheitja MLRS, liikursuurtükk AS90 ning Briti ja Prantsusmaa miinipilduja üksused.

Mitmikraketiheitja HIMARS kasutas laskmistel lühendatud laskekaugusega õpperakette, mis kõik ette antud sihtmärke tabasid.

"Meie siinolek annab väga hea võimaluse Eesti kaitseväelastele, kes üsna varsti alustavad opereerimist samade süsteemidega – õppida meilt, jälgida meie tegevusi ning küsida võimalikke küsimusi, mis aitaksid kõige paremini integreerida uut relva olemasolevasse süsteemi," ütles Ühendkuningriigi 75. suurtükiväebrigaadi 1. pataljoni ülem kolonelleitnant Emiliano Tellado ja lisas, et üksuse peamiseks ülesandeks on toetada Eesti kaitsevõimekust. "Me olime siin suvel ning nüüd saame harjutada koostööd 1. jalaväebrigaadi ja selle koosseisus tegutseva liitlaste lahingugrupiga ja õppida üksteiselt ka meie jaoks väga erilistes talvistes tingimustes," nimetas ta.

"Opereerimine talvises keskkonnas oli meie jaoks üsna uus ja väga arendav kogemus. Ka laskmiste ajal käitusid masinad harjumatult – tagasilöök pani neid jääl libisema. Aga uute teadmiste ja oskuste omandamine, koostöö NATO liikmesriikidega ja väljakutsed, mida pakub siinne loodus, aitavad meil veelgi tugevamaks saada," ütles HIMARS-i meeskonna liige nooremveebel Barnes.

USA üksuste rotatsioonide suurendamisest Balti riikides teatas USA president Joe Biden möödunud aasta suvel Madridis toimunud NATO tippkohtumisel. Ühendriigid saatsid rotatsiooni korras Eestisse jalaväekompanii ja HIMARS-i (High-Mobility Artillery Rocket System) mitmikraketiheitjatega üksuse koos vastava juhtimisvarustuse ja süsteemidega. USA üksused osalevad koos Eesti kaitseväega ühistel õppustel, et suurendada koostegevusvõimet.

Möödunud aasta detsembris allkirjastas riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) Ameerika ühendriikide kaitsekoostööagentuuriga DSCA lepingu mitmikraketisüsteemide HIMARS hankimiseks. Mitmikraketiheitja HIMARS relvahanke projekt 200 miljoni dollarilise kogumaksumusega on Eesti läbi aegade suurim. Selle raames hangib Eesti kuus mitmikraketisüsteemi HIMARS ning lisaks relvasüsteemidele laskemoona, sidelahendusi, väljaõppe-, logistika- ning elutsüklilahendusi. Paketis sisalduvad erineva efektiga raketid, mille laskeulatus on 70 kuni 300 kilomeetrit. Lisaks Eestile hangivad endale mitmikraketisüsteemid HIMARS Läti ja Leedu.