Eksportival tööstusel on käes rasked ajad

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Foto: Madis Veltman

Möödunud nädalal avaldati värskeid arve nii Eesti ekspordi kui ka tööstustoodangu kohta. Positiivseid üllatusi see kahjuks ei pakkunud: kuigi nominaalhindades pole eksport veel vähenenud, on inflatsiooni arvesse võttes kukkumine märgatav. Tööstuse tootmismaht kahaneb endiselt kiiresti, mis näitab, et nõudlus Eesti peamiste eksportkaupade järele on oluliselt vähenenud.

Esmapilgul paistab ekspordiga olevat lugu veel justkui rahuldav. Nimelt jäi mullu detsembris kaupade eksport samale tasemele, kui see oli 2021. aasta jõulukuus. Selle taustal tuleb aga arvesse võtta, et ekspordihinnad on inflatsioonilises keskkonnas kiirelt kallinenud. Eurodes mõõdetud nullkasv väljendab seega kurba tõsiasja, et tegelikkuses eksporditi kaupu varasemast palju vähem. Detsembris näitas ekspordihind aastases võrdluses enam kui 19 protsenti kasvu, mis lihtsustatult tähendab seda, et koguse poolest kahanes eksport pea viiendiku võrra.

Mitme olulise kaubagrupi müük välisriikidesse kahanes ka eurodes mõõdetuna. Eriti suur mõju ekspordistatistikale oli energiakaupade müügi 74-protsendisel langusel. Rahalises vääringus eksporditi neid eelmise aasta detsembris vaid 41 miljoni euro eest, samas kui 2021. aasta detsembris küündis müük 158 miljonini. Kolmandiku ehk 76 miljoni euro võrra kahanes elektriseadmete müük.