Toivo Peäske: “Soovisin kujundada koolist linna muusikaelu keskuse”

Toivo Peäske. Foto: Arvet Mägi

Rakvere muusikakooli direktor, tunnustatud pianist Toivo Peäske muretseb professionaalse muusikaelu arengu pärast ning raskustest hoolimata jätkab muusikahariduse edendamist.

Milline koht on Rakvere muusikakoolil linna kultuuriruumis?

Kui kümme aastat tagasi siia tööle tulin, siis soovisin kujundada koolist linna muusikaelu keskuse. Selles suunas oleme ka aastaid kõvasti tööd teinud.

Tänase päeva seis on aga selline, et minu laual lebavad rahuldamata taotlused. Suurem osa Rakvere linna kultuurikomisjonile esitatud taotlustest sai eitava vastuse. Nimetaksin mõned muusikaelus tähtsad üritused, mis jäid toetuseta: kitarristide suvekool kitarrivirtuoosi Patrick Zeoli osavõtul, mida on korraldatud juba mitu aastat. Siis seitsmeteistkümnendat korda toimuv suvine Virumaa klaverimängijate suvekool õpetaja Ruth Patuse eestvedamisel.

Meid on käinud juhendamas prof Arbo Valdma ja teised nimekad pedagoogid, kontserte on andnud tipppianistid, samuti noored muusikud.

Raha ei saanud ka kolmeteistkümnendat aastat järjest korraldatav Virumaa-Harjumaa saksofonikool, mida juhendab Eesti saksofonikoolkonna rajaja prof Olavi Kasemaa. Samas nimekirjas on õpetajate muusikapäev, mida oleme korraldanud üheksal korral. Ka laste laulukonkursi jättis linn rahastamata.

Eraldi teema on Virumaa Kammerorkester, mis võiks olla iga linna uhkuseks. Ootan jätkuvalt linna orkestri üle läbirääkimisi, mida on lubatud juba möödunud aasta oktoobrist. Meie orkester koosneb peamiselt õpetajatest, kes on ju professionaalsed mängijad, ning vilistlastest, kelle mängutase on samuti igati hea. Kuid sellest hoolimata on orkestri eelarve järsult vähenenud. See, mida oleme tahtnud teha, on kõik tagasi lükatud. Ütleksin, et olen väga löödud ja nõutu.

Millest sõltub kooli arengukava elluviimine?

Õnneks ei ole õpetajate palgad meil langenud ja õpilasi oleme juurde saanud, set mõni aasta tagasi tulid Kaurikoolist meile üle mõned õpetajad koos oma õpilastega. Taotlesime sellega seoses tookord  juurde õpetaja kohti, kuid vastust ega kohti ei ole siiani tulnud.

Anname endast parima ja töötame regioonis kõige kõrgema normkoormusega.

Tegime ettepaneku õppemaksu tõstmise kohta 3 euro võrra, mis võimaldaks meil tasustada osaliselt pilliõppes nii vajalikke ansamblimängutunde. Ka sellele taotlusele ei ole vastatud. Tõsine probleem on pillidega, mida saame hädapärast parandada, rääkimata instrumentide ostmisest. Isegi viiulipoogna soetamine tekitab raskusi.

Kuidas muusika õppimine lapsi arendab?

Teatavasti oli muusika juba antiikajal üks tähtsamaid aineid. See arendab aju, mõtlemist, emotsionaalset intelligentsust. Muusikat õppinud lastest kasvavad hingelt paremad inimesed, kes on edukad ka teistel aladel. Muusika toimet on juba tuhandeid aastaid jälgitud ja pikka aega teaduslikult uuritud. Lisaks õppeedukusele arendab harjutamine iseseisva töö oskust ning esinemine lisab eneseväärikust ja toetab isiksuse kujunemist.

Õnneks ei ole meil õpilaste puudust olnud, saame õpilasi valida.

Pean veel märkima, et meil on hea koostöö vanematega, kes käivad tihti koos lastega tunnis ja õpivad, kuidas last harjutamisel juhendada. Ilma koduse toetuseta on tulemused visamad tulema.

Õpilase ja õpetaja suhted on muusikakoolis ja tavakoolis hoopis erinevad: pilliõpetaja võib olla sõber ja juhendaja, samas autoriteetne professionaal.

Omavaheline suhtlemine on lapsele väga oluline. Individuaaltund võimaldab märgata ja arendada lapse isikupära kahjustamata tervikut. Meie koolis on palju meesõpetajaid, mis üldhariduskoolis ei ole just tavaline nähtus. Mingil määral mängib see olulist osa just isata kasvavate poiste õpetamisel, kus õpetaja saaks olla nagu suur sõber.

Vaatamata laste arvu kahanemisele olete suutnud säilitada õppekavas vajalike orkestripillide erialad.

Õpetame mängima praktiliselt kõiki orkestripille, lisaks klahvpille: klaverit ja akordioni. Muidugi ei jätku kõigile erialadele nii palju õpilasi, nagu sooviksime. Näiteks rohkem õpilasi võiks õppida akordioni ja vaskpille.

Aga õnneks on viimasel ajal vaskpillide vastu hakanud huvi tundma tüdrukud ning nad saavad mänguga edukalt hakkama. Populaarsemateks instrumentideks on jätkuvalt flööt ja saksofon.

Flöödimängijate kõrval õpib meil klarnetimängijaid ning sel õppeaastal võime uhkusega tõdeda, et koolitame ka oboeõpilast. Tänu kultuurkapitali toetusele saime muretseda korraliku instrumendi.

Nagu teisteski koolides, meeldib lastele kitarr. Õpetame klassikalist kitarri ja sellelgi suunal on meilt sirgunud tugevaid mängijaid.

Sageli toovad kooli vilistlased oma järeltulijad käekõrval samuti muusikakooli.

Meil on mitmeid perekondi, kes toovad oma lapsed muusikat õppima. Arvan, et see ei ole nii mitte ainult Rakveres, vaid ka igal pool mujal. Näiteks Tallinna muusikakeskkoolis käib õppimas kolmas põlvkond muusikuid.

Toetasite üldkooli kolleegide palganõudmisi, kuigi pika õppeajaga muusikutel on töötasu madalam.

Tõsi see on, et meie palgad on üldkooli pedagoogidele makstavast tasust madalamad, kuid üksnes ühe astme võrra. Kuigi ma sellest päris hästi aru ei saa, sest tõepoolest pika õppimisaja kohta võiks tasu suurem olla. Selleks, et saada lihtsalt õpetajaks, peab pilliõpinguid alustama juba 5-6aastaselt.

Kokku kestab professionaalse muusikahariduse omandamise tsükkel 17-18 aastat. See on aeg, mis kulub õpetajaks saamiseks. Aga heaks õpetajaks kujunemiseks läheb veel palju aega pärast tööleasumist. Kogemused tulevad ju aastatega.

Mida tahate öelda muusikasõbralikele lastevanematele?

Tooge lapsed muusikakooli vastuvõtukatsetele, mis toimuvad mai lõpus. Kui te lapsed on saanud muusikakooli sisse, siis olge neile igati toeks ja aidake neid muusika tundmaõppimise pikal teekonnal.

Heaks eeskujuks ja pilliõppe motivatsiooniks võiks olla Virumaa Kammerorkestri tegevus.

Esineme 17. märtsil Rakveres ja 18. märtsil Narvas, kuhu ootame kõiki muusikasõpru. Solistidena on kaastegevad ERSO kontsertmeister, tunnustatud viiuldaja Arvo Leibur, kelle üle on meil eriline heameel, ja meie oma kooli viienda klassi õpilane Anne-Ly Linde.