Kolumn: ärevusest ja ulmelisest inspiratsioonist

Mari Weber Foto: Erakogu

Argipäeva suurtest ja väikestest muredest pagemiseks pole midagi paremat kui mõni kütkestav linateos või raamat. Olenemata žanrist – väljamõeldud tegelikkuses kümblemine laseb ajul puhata ja inspiratsiooni ammutada. Olen alati au sees hoidnud häid n-ö escape-stsenaariume, seda nii kirjandusest loetuna kui ka ekraanilt kogetuna.

Escape- ehk põgenemisstsenaariumi all pean silmas säärast lugu, mis tõmbab ennastunustavalt ja nauditavalt endasse, võimaldades ajutise (aga põhjaliku!) põgenemise tavareaalsusest. Ühe säärase fenomenaalse teose lummusest kirjutangi.

Enne aga minu lummuse isiklikust tagamaast: ärevusest. Ärevus ja mure meie planeedi ning viha ja kurbus ebaõigluse pärast, kaastunne kannatajatele. Kas tunne, et globaalsete probleemide ahistav haare halvab ja ängistab, on kellelegi veel tuttav? Ning jõuamegi minu viimase aja kõige lemmikuma escape-kogemuseni: “Star Treki” saaga.