"Tee mu ussirekord üle" – kuidas mobiiltelefonid meid muutsid

Heino Kokk hakkas mobiile remontima 2004. aastal. Tema moblaäri "Mobiil 1" sai just 10-aastaseks. Foto: Ain Liiva

Tänapäeval on raske leida kedagi, kel poleks taskus mobiiltelefoni. See pole alati nii olnud. Enam kui 30 aastat ka eestlaste suhtlust mõjutanud ning aprillis 50. sünnipäeva tähistava mobiiltelefoni ajalugu meenutavad kohalikud moblagurud Mati Metsjõe ja Heino Kokk.

1991. aastal algas Eestis "kohvertelefonide" ajastu. 1. juunil avas vast loodud ettevõte EMT Eestis esimese NMT (Nordic Mobile Telephone) täisautomaatse mobiilsidevõrgu. Meediasse saadeti alustava ettevõtte esimene, kirjutusmasinal kirjutatud pressiteade "NMT mobiiltelefonide kärgvõrk Eestis". Aasta lõpuks oli EMT-l 150 klienti, 1992. aasta lõpuks juba 2500 klienti. 

1990-ndatel oli mobiiltelefon täielik staatuse märk, mida ei saanud endale lubada ka paljud ärimehed. Või kui saidki, siis oldi nende pärast ikka veidi hirmul. Avalikus kohas telefoni naljalt välja ei võetud, see ju näitas seda, et sa oled rikas. Selge see, et 1990-ndatel kardeti pätte rohkem, telefonidega uhkeldamise ajastu oli alles ees.