Juhtkiri: preemia seab raamatud aupaistesse

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Eile valiti traditsioonilise Virumaa kirjandusauhinna laureaat, sedapuhku esile tõstetud väärikas teos oli omasuguste seas juba kolmekümne viies Virumaa kirjandusauhinna ajaloos. Ajal, mil raamatu lugemine ei tundu paljudele inimestele enam see esmane meelelahutus, viis hankida teadmisi või põgeneda kaugetele radadele, on märkimisväärne, et kirjandusauhinna jõud ei ole raugenud ja tegijatel jätkub tuhinat.

Noorem põlvkond heidab raamatud kõrvale või ei vaatagi nende poole, sest muid võimalusi on väga palju. Noored kuulavad üha enam taskuhäälinguid, mille vahendusel saavad oma informatsioonivajaduse rahuldatud. Samamoodi on ette loetud lugematu arv raamatuid, mida saab igal ajal kuulata. Kas ja kuidas see ka sõnavara täiendab, on raske öelda.

Raamat seevastu on asendamatu. See on võimalus aeg maha võtta ja siseneda hoopis teistsugusesse maailma. Kuna raamatuid on väga-väga palju, on ka neid maailmu nii palju, et igaüks leiab kindlasti endale sobiva.