Tänapäevane malevaelu ei ole loomulikult niisugune, nagu aastakümneid tagasi, ennekõike seetõttu, et suur osa malevarühmadest käib koos tööd tegemas ja ka mõnel üritusel, elatakse aga ikka kodus.
Juhtkiri: aeg malevat planeerida
Kuid suvise töökoha ja taskuraha teenimise võimaluse üle rõõmustavad nii lapsed kui lapsevanemad. Alles enda teenitud raha õpetab selle väärtust hindama.
Ja on ikka hea, et lastel on koolivaheajal mõni asjalikum tegevus kui lihtsalt kaubanduskeskustes hängida, ninapidi arvutis päevade kaupa mängida või diivanil lösutades televiisorit vahtida.
Võiks ju olla isegi selline õpilastele mõeldud töövahenduskeskkond, mis võimaldaks nädalasel koolivaheajal lastel omale paariks päevakski töist rakendust leida.
Mitmesse suvisesse õpilasmalevarühma on registreerumine juba alanud või kohe algamas. Malevakohti on kõikjal mitu korda vähem kui malevasse soovijaid.
Laste töötasu, mis peab olema vähemasti miinimumtunnitasu ehk 1,80 eurot, tuleb peamiselt omavalitsuste eelarvest. Paljudel omavalitsustel on aga rihm koomale tõmmatud ning seetõttu malevaid kas ei korraldata üldse või on rühmade arv väike. Võib ju arutleda, et sama raha eest saaks palgata hulga efektiivsemaid töötajaid, nt töötuid. Tõenäoliselt teeb tubli täiskasvanu tööd märksa kiiremini kui laps, keda juhendaja peab juhendama ja sageli meelitama või sundimagi. Aga kus see laps siis õpib seda töötegemist?
Äkki saaks malevatöid organiseerida ka kuidagi paindlikumalt? Kindlasti on neid eraisikuid (nt eakas memm), kes valmis pisut maksma puude riita ladumise või lillepeenra rohimise-kastmise eest – 1,80 eurot tunnist oleks nende jaoks ehk pisut palju, aga mõne euro korraliku puuriida eest võiks ju ikka välja käia. Sellestki oleks abi – ja samas oleks kõik osapooled oma panuse andnud: lapsed, memm ja omavalitsus, kes oma kodanike eest hoolitsema on pandud.
Ka MTÜdel oleks võimalik koostöös erasektoriga ja projektiraha toel lastele ja noortele suviseid töövõimalusi pakkuda. Viimane aeg selleks suveks plaane teha.