Vene keel kaob tänavanurgalt

Pildil eesti- ja venekeelsed tänavasildid.

FOTO: Kunnar Jalganen

Eelmisel nädalal võeti Rakveres maha hulga vanu siniseid tänavasilte, millel tänavanimed olid nii eesti kui vene keeles. Linnavalitsus lubas need asendada uute punaste siltidega.


Osaühingu Signaal Rakvere töömehed sõitsid eelmisel nädalal mööda maakonnakeskust ringi ja otsisid vanu tänavasilte, millel tänavanimi kirjas kahes keeles, et need maha võtta.


"Võtsime asja lõpuks käsile, et saada teada, kui palju meil linnas võõrkeelseid silte on," rääkis Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev.

Lisaks vanade siltide eemaldamisele paigaldasid töömehed tänavasildid ka uutele tänavatele, mis viimasel ajal nime saanud.

Aadressid muutuvad
OÜ Signaal Rakvere juhataja Kunnar Jalganen ütles, et uued tänavad peaksid nüüd olema sildistatud, mahakruvitud siltide asemele uute kruvimine võtab aga aega.

"Püüame jõuda selleni, et vähemalt iga tänava mõlemas otsas oleksid sildid, aga seegi võtab ilmselt omajagu aega ja raha," lausus Kunnar Jalga­nen.

Uute tänavate elanikud on aga muret tundnud, mis saab nende majanumbritest. Rakvere linnavalitsuse maakorraldaja Inge Kuhi ütles, et linnavolikogu otsusega on küll tänavatele nimed antud, kuid kinnistute aadressid määrab linnavalitsus.

"Linnavalitsuse otsust veel ei ole ja tegelikult peame ka nende inimestega, keda aadressimuudatused puudutavad, eelnevalt nõu," sõnas Kuhi.

Maakorraldaja lisas, et linnavalitsuse korraldusest aadressi muutmise kohta teavitatakse kindlasti kõiki majaomanikke isiklikult, samuti informeerib linnavalitsus aadressimuutusest näiteks Eesti Posti ja päästeteenistust.

"Panka peab inimene oma aadressi ise teada andma, samuti oma suhtlusringkonnale," lisas ta.

Ain Suurkaevu sõnul maksaks kogu Rakvere linna sildimajanduse kordategemine umbes 600 000 krooni, nii suurt summat ei ole aga linnal korraga välja käia võimalik.

Rakvere linnavalitsuse reklaamikonsultant-kunstnik Jule Käen ütles, et praegu võib see summa olla isegi suurem, sest vastavad arvutused tehti poolteist aastat tagasi.
Tänavasildi hind sõltub selle suurusest, see tähendab ennekõike tänavanime pikkusest.

"Üks silt maksab ilma paigalduseta laias laastus paarsada krooni," lausus Kunnar Jalganen.

Kuigi valdav osa tänavasiltidest on Rakveres kinnitatud eravalduses olevatele hoonetele või nende aedadele, kuuluvad tänavasildid linnale ja sestap ei ole kellelgi alust pahandada, kui linnavalitsuse käsul sildid maha võetakse.

Uued on punased
Kunnar Jalganen rääkis, et esialgu võeti maha vaid tänava ääres asuvad sildid, kokku kogunes neid poolesaja kanti.

"Mõnel pool on silt tänavast veidi eemal oleva ja aia taga asuva maja seinal, meestele sai öeldud, et nad päris kinnistule tungima ei hakkaks," selgitas ta ja lisas, et seetõttu võib mõni venekeelne silt veel kusagil olla.

"Kinnistuomanikud võivad need sildid ka ise maha võtta," soovitas Jalganen.

Abilinnapea Ain Suurkaev ütles, et mingit otsest plaani, mis vanade tänavasiltidega edasi teha, linnavalitsusel ei ole.

"Kui keegi tahab neid endale mälestuseks, siis selle vastu pole meil midagi, tuleb vaid Signaal Rakvere poole pöörduda," soovitas abilinnapea.

Uued tänavasildid, mis Rakveres üles pannakse, on kõik punased.

"Punane värv paistab hästi silma, teisalt on meil välja töötatud visuaalne identiteet, mille üheks põhivärviks on punane," selgitas Jule Käen ja lisas, et punane värv domineerib kogu Rakvere linna sümboolikas.

Käeni sõnul on plaani võetud ka uuemate, valgete tänavasiltide väljavahetamine punaste vastu, kuid see peab kindlasti ootama majanduslikult paremaid aegu.

Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev rääkis, et lisaks tänavasiltide uuendamisele on linnavalitsusel kavas panna välja valged suunaviidad, mis osutaksid tänavast eemale jäävate linnaasutuste suunas.

"Linnavalitsuse või Rakvere gümnaasiumi juurde pole silti mõtet panna, aga näiteks sotsiaalabikeskuse või sotsiaalmaja juurde võiks küll viit juhatada," arvas Suurkaev.

Abilinnapea hinnangul on sildimajanduse korrastamine ennekõike suunatud linna külalistele ning neile, kes äsja Rakveresse elama asunud.

"Kohalikule ei olegi sildid väga olulised, meie liigume siin niikuinii nii-öelda käsikaudu, aga mujalt tulija jaoks on need väga vajalikud," rääkis Ain Suurkaev.

Tagasi üles
Back