Aasta tagasi korraldas Venemaa Valgevene-Ukraina piiril "õppused". Oma riigi sünnipäeval saime teada, mis on sõna hind. Kõik, mida ja millesse olime uskunud, pöördus pea peale ja võib öelda, et maailm ei ole sellest hetkest alates enam endine.
Ka meie elu pole enam endine. Igaühte meist mõjutab sõda Ukrainas. Keda otsesemalt, keda kaudsemalt. Keda rohkem, keda vähem. Keda emotsionaalsemalt ja empaatilisemalt, keda kaugemalt ja külmemalt. Keda isiklikumalt. Keda abstraktsemalt. Meie seas on neid, kelle pereliikmed või sugulased on sõjas. Neid, kelle sõbrad, tuttavad, kolleegid või kolleegide lähedased on tulerindel. Meie seas on neid, kes on võtnud sõjapõgenikke oma kaitse alla, kes panustanud finantsiliselt või aineliselt, ning neid, kes panustavad oma aega ja energiat vabatahtlikku tööd tehes. Igaühe panus loeb.
/nginx/o/2017/02/14/6341505t1h8188.jpg)
