Vaade: sada miljonit pestud aju

Aivar Ojaperv Foto: Vladislav Musakko

Vastupidi ootustele oli 24. veebruar rahvusvahelises mõistes üsna vaikne päev. Eesti pidas oma 105. sünnipäeva, aga maailm vaevalt et seda märkas. Pilgud olid suunatud Ukrainasse, sest sel päeval aasta tagasi algas venelaste sissetung.

Ma kirjutasin nimelt “venelaste”. Kui esimestel sõjakuudel oli meil kõigil lootus ja ootus, et see arutu agressioon on vaid ühe hulluks läinud diktaatori eraasi, siis mida päev edasi, seda selgemaks sai, et vene rahval tervikuna pole ühe “väikese võiduka sõja” vastu mitte midagi. Ei tõusnud Venemaa 143 miljonit elanikku oma Putini vastu üles sõja alguses, ei liigutanud nad kulmugi, kui välja kuulutati üldmobilisatsioon ja noored mehed saadeti eimillegi nimel surema.

Aasta jooksul on selgeks saanud, et venelased (õnneks) sõdida ei oska. End maailma teiseks armeeks nimetanud vaenuväe ohvitserid on kas halvasti või vanamoodsalt haritud. Korruptsioon, joomarlus ja vargused lokkavad seal riigis sama moodi edasi nagu nõukogude ajal.