1991 Eesti iseseisvuse poolt hääletas 91,53 protsenti läänevirulastest

Copy
Iseseisvumisreferendumile järgnes peagi teine: 28. juunil 1992 oli rahvahääletusel Eesti Vabariigi põhiseadus.
Iseseisvumisreferendumile järgnes peagi teine: 28. juunil 1992 oli rahvahääletusel Eesti Vabariigi põhiseadus. Foto: Peeter Langovits

1991. aasta 3. märtsil toimus Eestis referendum, kus esitati küsimus “Kas teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?”. Juriidiliselt kuulus Eesti veel NSV Liidu koosseisu ja keskvalitsus pidas referendumit eimillekski, kuid tegelikult oli sellel Eesti rahvale tohutu tähtsus – tulemus andis jõudu oma vabaduse eest edasi võidelda.

Kuna referendumil said osaleda kõik Eesti alalised elanikud, siis ei oldud sugugi kindlad nii heas tulemuses – siinsete migrantide arvates võinuks kõik jätkuda vanamoodi. Seepärast oodati pinevusega tulemusi Tapalt ja Kundast, kuid lõpuks oli sealgi “jah”-sedeleid üle poole.

Rakvere elanikest olid 1991. aastal 75 protsenti eestlased ning hääletamas käinutest pooldas Eesti iseseisvust lõpuks 92,85 protsenti. “Ei” oli sedelil märgistanud 812 inimest ja lõviosa sellisest arvamusest tuli Lennuki tänava piirkonnast, kus teatavasti elasid Nõukogude ohvitserid koos oma peredega. Suur hulk Rakvere muukeelsetest ei läinud aga üldse oma arvamust avaldama: jaoskonnas nr 3, mille alla Lennuki tänava kant kuulus, käis hääletamas 1244 inimest 1980-st. Mujal oli hääletamisest osavõtt samal ajal 90 protsendi kandis.

Tagasi üles