:format(webp)/nginx/o/2021/10/05/14115009t1h1a12.jpg)
/nginx/o/2023/03/02/15174353t1h4d73.jpg)
Paljudes omavalitsustes on toimumas sel aastal suur muudatus: inimesed peavad hakkama liigiti koguma ka kodus tekkivaid biojäätmeid.
Biojäätmeid eraldi koguma kohustab jäätmeseadus: kohalikud omavalitsused peavad Eesti Keskkonnateenuste andmetel korraldama biojäätmete tekkekohal liigiti kogumise või tekkekohal ringlussevõtu alates uuest korraldatud jäätmeveo hankest, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 31. detsembriks.
Biojäätmed on väga hästi ringlusse võetav materjal – kui koguda biojäätmeid liigiti, jõuab sellest ringlusesse 100%. Kui panna biojäätmed segaolmejäätmete konteinerisse, satuvad need põletusse või prügilasse, kus lagunemisel eraldub metaan, mis on üks kasvuhooneefekti põhjustavatest gaasidest. Biojäätmeid kodustest jäätmetest eraldi sortides on võimalik muuta segaolmejäätmed suuremas mahus materjalidena ringlussevõetavateks. Praegu on segaolmejäätmetes tervelt 30% biojäätmeid ja segaolmejäätmete ringlussevõtt välistatud.
Biojäätmetest saab toota biogaasi, mida saab kasutada elektri tootmiseks, majapidamistes kütmiseks või autode kütusena. Biojäätmetest saab toota kääritusjääki ehk digestaati, mida kasutatakse põllumajandusväetisena.
Miks mitte ise kompostida
Kompostimine on lihtne. Kui aga jäätmeid tekib rohkem ja nende kompostimiseks ruumi ei ole, tuleks ikkagi tellida ka eraldi biojäätmete konteiner, et väärtuslik kraam segaolmejäätmete sekka ei satuks ega raisku läheks.
Kompostimisel on ka miinuseid, näiteks läheb nii raisku energeetiline ressurss ehk gaas. Kompostimisel võib tekkida ka hais – vali kompostrile kindlasti õige koht! Samuti võib väikeses majapidamises olla probleeme kompostile kasutusotstarbe leidmisega.
Kuidas biojäätmeid koguda?
Kasuta kodus biojäätmeid kogudes eraldi ämbrit või muud spetsiaalset anumat. Osa ämbreid on näiteks õhufiltriga. Võid panna ämbrisse paberkoti, põhja natuke majapidamispaberit või hoopis munakarbi – see püüab kinni väiksema vedelikukoguse ja laguneb pärast koos jäätmetega.
Kogu võimalusel oma ämbrikesse jäätmeid lahtiselt, sobilik on ka paberkotti või paberisse mähituna jäätmete ära andmine. Ära kasuta kilekotte.
Ära muretse haisu pärast – näiteks taimsed biojäätmed võivad rahulikult olla toas 3-4 päeva, ilma et haisu tekiks. Kui jäätmete sekka satub liha, siis võib küll hais kiiremini tekkida. Siis tuleb ämber kiiremini biolagunevate jäätmete konteinerisse viia. Haisuprobleem tekib aga ka siis, kui loomsed jäätmed visata segaolmejäätmete konteinerisse.
Jäätmevedajale biolagunevate jäätmete üleandmiseks kasutatavas konteineris puhtuse hoidmiseks on soovitatav varustada konteiner pärast igat tühjendust vooderduskotiga, mille saab tellida vedajalt.