Miks peaks biojäätmeid eraldi sortima

Biojäätmed. Foto: Tairo Lutter

Paljudes omavalitsustes on toimumas sel aastal suur muudatus: inimesed peavad hakkama liigiti koguma ka kodus tekkivaid biojäätmeid.

Biojäätmeid eraldi koguma kohustab jäätmeseadus: kohalikud omavalitsused peavad Eesti Keskkonnateenuste andmetel korraldama biojäätmete tekkekohal liigiti kogumise või tekkekohal ringlussevõtu alates uuest korraldatud jäätmeveo hankest, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 31. detsembriks. 

Biojäätmed on väga hästi ringlusse võetav materjal – kui koguda biojäätmeid liigiti, jõuab sellest ringlusesse 100%. Kui panna biojäätmed segaolmejäätmete konteinerisse, satuvad need põletusse või prügilasse, kus lagunemisel eraldub metaan, mis on üks kasvuhooneefekti põhjustavatest gaasidest. Biojäätmeid kodustest jäätmetest eraldi sortides on võimalik muuta segaolmejäätmed suuremas mahus materjalidena ringlussevõetavateks. Praegu on segaolmejäätmetes tervelt 30% biojäätmeid ja segaolmejäätmete ringlussevõtt välistatud.