Rakvere staadioni rekordite peres leidub nii “habemikke” kui ka maailma tippklassi

Rakvere staadioni rekordtulemuste väljapaneku eest hoolitseb kohaliku kergejõustiku eestvedaja Jaak Vettik.
Rakvere staadioni rekordtulemuste väljapaneku eest hoolitseb kohaliku kergejõustiku eestvedaja Jaak Vettik. Foto: Ain Liiva

Jaak Vettik, hele vunts nina all, oli täitsa ähmis kohe. “Kui nad nüüd järele ei jäta, siis kust ma enam meeneplaate võtan,” muretses ta. Oli 2010. aasta 3. august. Kõigepealt kihutas Läti kodakondne Stanislavs Olijars Rakvere staadionil 110 meetrit tõkkeid ajaga 13,71. Ei midagi maailmaklassilist, aga staadioni rekord oli see ometi. Siis jäi kuulitõukesektor Taavi Peetre jaoks lühikeseks – selle tagumine barjäär on 20 meetri joonel, aga raudmuna lendas üle! Jamaicalanna Aleen Bailey sprintis naiste sajas meetris rekordi. Üks Vene mees jooksis 1500 meetrit läbi kiiremini kui keegi Rakveres eales varem. Ja Justin Gatlini saja meetri jooks oli veel ees ...

Jaak Vettik on Rakvere kergejõustiku a ja o. Küll veab ta kergejõustikuklubi ViKe, küll juhatab spordikooli, küll korraldab võistlusi. Oleks päris imelik, kui tema majandada poleks ka arvepidamine Rakvere hubase staadioni rekordite kohta.

“Paberil peeti rekordite üle arvestust varemgi, aga kui 2003. aastal valmis tribüünialune jooksurada, siis lasin teha spetsiaalse tahvli,” meenutas Vettik. “Tähtsamate ürituste ajaks viime selle õue, seal on vastavad konksud olemas, aga muidu on see tahvel sisejooksuraja kõrval seinal.”

Staadioni rekordid on Vettikule kohe nagu omad lapsed. Peaaegu igaühe kohta on tal oma lugu. Ja telgitagune.

Mõni staadionirekord on juba päris pika habemega – näiteks Enn Sellik jooksis 1973. aasta kevadel 5000 meetrit läbi ajaga 14.08,8 ja hiljem pole keegi seda parandanud. Sellik oli toona vaid 19-aastane ja tema suur karjäär alles algas. Viis aastat varem, Mexico olümpial, oleks selle ajaga neljanda koha saanud. Ja 1973. aastal polnud Rakvere staadionil mingit tartaani. Katteks oli kummiasfalt, mis jaheda ilmaga ei erinenud mingil moel tavalisest asfaldist.

Üks staadionirekord kuulub maailma absoluutsesse tippklassi: Gerd Kanter heitis 2007. aasta 24. juulil Rakveres ketast 68.84. “Selle tulemusega saaks igal tiitlivõistlusel medali,” kinnitas Vettik ja tunnistas siis valget laiku oma mälupildis: “Ma ausalt öeldes isegi ei mäleta, kummalt poolt heideti. Pärast staadioni renoveerimist (2004 – toim) oli meil kettaheitering kohvikupoolses otsas, aga peagi viisime selle teisele poole. Kummalt poolt Kanter rekordi heitis?”

Gerd Kanteri Rakveres heidetud 68.84-ga saaks medali igal suurvõistlusel.
Gerd Kanteri Rakveres heidetud 68.84-ga saaks medali igal suurvõistlusel. Foto: Ain Liiva

Selguse tõi majja rekordiomanik ise. “Väga hästi mäletan. Olin väga heas vormis, aga tegin teadlikult vaid kolm katset,” rääkis Gerd Kanter. “Järgmisel päeval oli Leedus duell Virgilius Aleknaga, seal heitsin 70.90, kui mälu ei peta.”

Kanteri sõnul heitis ta kohvikupoolsest sektorist. “Rakvere staadioni suur pluss on, et heita saab mõlemalt poolt. Teine, mis sportlastele väga meeldib ja mis tulemustele hästi mõjub, on tribüünialune. Seal saab rahulikult ja privaatselt soojendust teha, vajadusel omaette olla. Kõik Eesti staadionid võiksid sellise ülesehitusega olla.”

Üks rekord on tulnud dopingu­patu tõttu diskvalifitseerida. “See on naiste 800 meetri rekord,” tutvustas Jaak Vettik. “Praegu on kirjas venelanna Maria Šapajeva tulemus 2.01,02. Aga ta oli selles jooksus tegelikult teine, teine venelanna oli pool sekundit kiirem. Peagi jäi aga toonane võitja dopinguga vahele ja eks siis meilgi tuli talle – või täpsemalt tema rekordile – disklahv anda.”

Rekordipere pesamuna on hetkel Rakvere oma tüdruku Marleen Mülla 4.30 teivashüppes – tulemus läks kirja 2021. aasta 3. juulil toimunud võistlusel. Vettik loodab, et juba eeloleval suvel on tal põhjust vastav tahvlike välja vahetada. “Marleen on tubli tüdruk – kui ta suvel Ameerikast kodus on käimas, astub ta alati staadionilt läbi ja leiab mahti võistlemisekski,” kinnitas Rakvere kergejõustiku eestvedaja. “Arvestades tema praegust taset, ootan ma küll, et ta viib juba suvel ka Rakvere staadioni rekordi paarkümmend sentimeetrit kõrgemale.”

Rakvere staadioni rekordid said kõige suurema paranduse osaliseks 3. augustil 2010, mil toimus kergejõustiku Bigbank Kuldliiga finaalvõistlus ja sarja peakorraldaja Mati Lilliallik oli kokku kutsunud muljet avaldava rahvusvahelise seltskonna. Sel mälestusväärsel teisipäevaõhtul püstitati üheksa staadionirekordit. Kaheksa neist kehtib tänase päevani. Ühe rekordi – võimalik, et ühtlasi ka Eesti rekordi – sünd jäi paarisentimeetrise üleastumise taha.


Aleen Bailey

Üks 3. augustil 2010 toimunud rekordijooksudest: võitja oli Aleen Bailey Jamaicalt.
Üks 3. augustil 2010 toimunud rekordijooksudest: võitja oli Aleen Bailey Jamaicalt. Foto: Ain Liiva

Naiste 100 meetri Rakvere staadioni rekordi omanik on Jamaica sprinter Aleen Bailey, kelle suuremad saavutused olid Rakvere võistluse ajaks juba saavutatud. Ta on 2004. aasta olümpiavõitja 4 x 100 meetri teatejooksus ja 2009. aasta maailmameister samal alal.

Bailey karjäär lõppes alles 37-aastasena 2017. aastal. Praegu on ta USA-s ühes keskkoolis raamatukoguhoidja ja ühtlasi treenib ta lapsi.


Alo Relli näitas seitsme­meetrisele hüppele punast lippu

Ksenija Balta seitsmemeetrine hüpe Rakvere staadionil. Paraku oli tegemist sentimeetrise üleastumisega – kui fotot suurendada, siis on see ka pildilt näha.
Ksenija Balta seitsmemeetrine hüpe Rakvere staadionil. Paraku oli tegemist sentimeetrise üleastumisega – kui fotot suurendada, siis on see ka pildilt näha. Foto: Ain Liiva

Kaugushüppaja Ksenija Balta oli 2010. aasta 3. augustil ilmselt oma elu parimas sportlikus vormis. Üks tema sooritustest Rakvere staadionil kandus üle seitsme meetri, kuid paraku oli tegemist väga napi üleastumisega ja staažikas vanemkohtunik Alo Relli oli sunnitud tõstma punase lipu.

Praegu Tamsalu lähistel pensionipõlve pidav kergejõustikutreener ja -kohtunik mäletab toda õhtut väga hästi. “Nägin kohe, et maru pikk hüpe on. Hinges rõõmustasin minagi,” rääkis ta. “Spekuleeritakse, et kas oli seitse meetrit või natuke vähem, aga mina julgen väita, et isegi üle seitsme oli.”

Paraku pidi Relli punast lippu lehvitama, sest sentimeetrine üleastumine vaieldamatult oli. “Tead, ütlen tagantjärele ausalt: mõnel teisel võistlusel oleks ma vist natuke sohki teinud ja sellise hüppe ära lugenud. Aga ma ei saanud: telekaamerad olid üleval, lisaks vaatles minu tegevust keegi väliskohtunik. Ksenija tuli ka ise pakku vaatama ja üleastumise jälg oli sellel selgelt näha. Tribüünitäis rahvast muidugi pahandas ja mina olin nende silmis süüdlane. Mis teha. Väga kahju, et see tulemus jäi sündimata.”

Tulemust ei mõõdetud ära ka mitteametlikult. “Võistlusreeglid seda paraku ei luba. Kui on punane lipp, siis mõõta ei tohi,” selgitas Jaak Vettik.

Tulemuseta Balta tol õhtul siiski ei jäänud – kirja läks igati korralik 6.73.


Marko Turbani 2.30 on endiselt ka Eesti rekord

Staadionirekord, mis tundub olevat Jaak Vettiku lemmiklaps, kuulub kõrgushüppaja Marko Turbanile. Rakverest pärit Turban oli Vettiku õpilane ja päeval, mil Eesti parim kõrgushüppaja ületas kodustaadionil 2.30, oli Vettik hüppesektoris vanemkohtunik.

1996. aasta juunis oli Rakvere staadion veel igati vanamoodne. Jooksu- ja hoovõturadasid katsid kummimatid ning kõrgushüppesektor asus ajutises ning vales kohas. “Markol oli pikk hoojooks, aga Rakveres polnud selleks ruumi. Kuus-seitse esimest sammu pidi ta tegema muru peal,” lausus Jaak Vettik.

Turbani 2.30 oli paras pauk luuavarrest ja tänu sellele pääses ta ka õige varsti toimunud Atlanta olümpiamängudele. “Tegelikult uuenes rekord isegi kaks korda – kõigepealt ületas ta 2.28. Tol ajal kehtis veel reegel, et iga rekordiparanduse järel pidi vanemkohtunik lati kõrguse üle mõõtma. Eks mul hing ikka natuke värises, sest vanemkohtunikuna polnud mina kõrgust peale mõõtnud, küll aga pidin seda kontrollima. Õnneks oli mõlema rekordi puhul kõik korrektne.”

Vettik ei nõustu, et 2.30 oli Turbanile ühekordne sähvatus. “Ta oli tol suvel väga heas vormis. Olümpial hüpatud 2.24 oli tegelikult pettumus, sest reaalselt oli ta valmis isegi rohkemaks kui 2.30.”

Iga Rakvere staadioni rekordi püstitanud atleet saab endale mälestuseks vastava meeneplaadi. Neid plaate aga valmistab ja graveerib tänapäeval ei keegi muu kui Marko Turban!

“Kusjuures tema enda meeneplaat on näidisena minu käes, aga ma ei leia seda hetkel üles,” avaldas Jaak Vettik kurioosse tõsiasja.


Justin Gatlin käitus paipoisina

Kergejõustiku paha poiss Justin Gatlin on läbinud Rakvere staadionisirge kõige kiiremini.
Kergejõustiku paha poiss Justin Gatlin on läbinud Rakvere staadionisirge kõige kiiremini. Foto: Ain Liiva

Rakvere staadioni kõige enam kõneainet pakkunud rekord kuulub USA sprinterile Justin Gatlinile, kes 3. augustil 2010 läbis staadionisirge ajaga 10,24.

Gatlin on kergejõustikumaailma paha poiss. Ametlikult peaks tal alles olema olümpiakuld ja kaks hõbedat ning pronksi, samuti kokku kümme medalit MM-idelt, aga ta on kaks korda dopinguga vahele jäänud.

2010. aasta augustiks oli ta just vabanenud neljaaastasest võistluskeelust. “Tal oli halb maine ja võistlema teda ei kutsutud,” meenutas Jaak Vettik. “Eesti Kuldliiga peakorraldaja Mati Lilliallik võttis aga riski ja kutsus. Rakvere võistlus oli Gatlinile üldse esimene pärast karistuse kandmist.”

Enne võistlustulle asumist tegi USA sprinter Rakvere staadionil ka trenni. “Ma olin teda varem ka näinud,” lausus Vettik. “Täiesti teine mees. Esiteks kehaliselt – kondikubu võrreldes varasemaga. Teiseks käitumine. Varem oli ikka staar koos kõige omasega, aga Rakveres nägin teda vaiksena, endassetõmbununa. Ei mingit staaritsemist ega edvistamist.”

Kuna sprindis toimus Rakveres nii eeljooks kui ka finaal, siis paranes ka rekord kahel korral.

Eelmise sprindirekordi omaniku nime on aga katnud ajalootolm. Rekord oli joostud millalgi 1980-ndatel, mil rajakatteks olid kummiplaadid, ja aeg oli kusagil 10,35 kandis. Autoriks oli aga keegi araablane, kas Omaanist või kusagilt sealt kandist. “Eks selliseid sportlasi siia ikka vahel eksib, kolmikhüpperekord on ka suhteliselt vähe tuntud lõunakorealase käes,” selgitas Jaak Vettik. “Ilmselt olid nad kusagil siin kandis laagris ja otsisid võistlemisvõimalusi. Sellest “eksinud” araablasest puuduvad ka minul igasugused mälestused.”


Rakvere staadioni rekordid

3. august 2010 oli teisipäev, aga kuulsad nimed ja imeline atmosfäär olid toonud Rakvere staadioni pilgeni rahvast täis.
3. august 2010 oli teisipäev, aga kuulsad nimed ja imeline atmosfäär olid toonud Rakvere staadioni pilgeni rahvast täis. Foto: Ain Liiva

MEHED

  • 100 m Justin Gatlin (USA) 10,24 (03.08.2010)
  • 200 m Adam Miller (Austraalia) 21,15 (24.07.2007)
  • 400 m Juri Trambovetski (Venemaa) 46,50 (23.07.2008)
  • 800 m Elliott Blount (USA) 1.48,17 (24.07.2007)
  • 1500 m Vjatšeslav Šabunin (Venemaa) 3.43,59 (03.08.2010)
  • 2000 m Aivar Tsarski (EPA) 5.02,2 (01.06.1988)
  • 5000 m Enn Sellik (Kohtla-Järve “N”) 14.08,8 (19.05.1973)
  • 10 000 m Lev Zagetskas (Kohtla-Järve “N”) 30.08,8 (30.07.1985)
  • 4 x 100 m (Audentese SK) 41,78 (27.05.2012)
  • 4 x 400 m (Tartu Riiklik Ülikool) 3.16,1 (01.06.1986)
  • 4 x 800 m (Tallinn) 8.13,2 (01.06.1986)
  • 4 x 1500 m (Tallinna Polütehniline Instituut) 15.46,0 (01.06.1986)
  • Suur-Rootsi tj (Tartu Riiklik Ülikool) 3.13,7 (01.06.1986)
  • 110 m tj Stanislav Olijars (Läti) 13,71 (03.08.2010)
  • 400 m tj Indrek Tustit (TÜ ASK) 51,78 (24.07.2005)
  • 3000 m tak-jooks Ilja Slavenski (Valgevene) 8.52,21 (07.06.2011)
  • 10 km käimine Märt Järviste (Kohtla-Järve Kalev) 42.30,0 (20.05.1973)
  • 20 km käimine Vjatšeslav Furšov (Venemaa) 1.29.52,8 (31.07.1982)
  • kaugushüpe Aleksei Lukaševitš (Ukraina) 8.04 (24.07.2007)
  • kõrgushüpe Marko Turban (Rakvere ViKe) 2.30 (05.06.1996)
  • teivashüpe Valeri Bukrejev (Tallinna Kalev) 5.40 (01.06.1988)
  • kolmikhüpe Kim Deok-Hyeok (Korea) 16.91 (23.07.2008)
  • kuulitõuge Taavi Peetre (TÜ ASK) 20.33 (03.08.2010)
  • kettaheide Gerd Kanter (Tallinna Kalev) 68.84 (24.07.2007)
  • odavise Andrus Värnik (Võru Lõunalõvi) 84.85 (22.05.2006)
  • vasaraheide Igors Sokolovs (Läti) 73.88 (07.06.2011)
  • kümnevõistlus Janek Õiglane (Audentes) 8251 p (26.–27.07.2019)

NAISED

  • 100 m Aleen Bailey (Jamaica) 11,53 (03.08.2010)
  • 200 m Nataša Totsilova (Andropov) 23,7 (04.08.1984)
  • 400 m Shareese Woods (USA) 52,32 (03.08.2010)
  • 800 m Maria Šapajeva (Venemaa) 2.01,02 (23.07.2008)
  • 1500 m Ille Kukk (Tartu Kalev) 4.23,9 (02.08.1984)
  • 3000 m Luule Murula (Kohtla-Järve “J”) 10.25,7 (01.08.1984)
  • 5000 m Irina Patjuk (TÜ ASK) 17.21,60 (24.07.2005)
  • 4 x 100 m (TÜ ASK) 46.58 (27.05.2012)
  • 4 x 400 m (Tartu Riiklik Ülikool) 3.56,4 (01.06.1986)
  • 4 x 800 m (Tartu Riiklik Ülikool) 9.07,9 (01.06.1986)
  • 100 m tj Miriam Bobkova (Slovakkia) 13,15 (24.07.2007)
  • 400 m tj Liis Roose (TÜ ASK) 1.00,27 (4.07.2017)
  • 3000 m tak-jooks Olga Andrejeva (SK Pirita) 11.29,43 (2006)
  • 10 km käimine Jekaterina Jutkina (SK Tempo) 55.57,2 (24.07.2005)
  • kaugushüpe Olga Balajeva (Venemaa) 6.79 (07.06.2011)
  • kõrgushüpe Anna Iljuštšenko (TÜ ASK) 1.95 (03.08.2010)
  • teivashüpe Marleen Mülla (Rakvere KJK ViKe) 4.30 (03.07.2021)
  • kolmikhüpe Trecia Smith (Jamaica) 14.11 (03.08.2010)
  • kuulitõuge Helgi Parts (PT TSK) 16.20 (31.07.1982)
  • kettaheide Elju Kubi (Tallinna Kalev) 60.06 (22.05.1985)
  • odavise Liina Laasma (Pärnumaa) 57.82 (06.07.2011)
  • vasaraheide Maris Rõngelep (Audentes) 64.08 (23.07.2008)
  • seitsmevõistlus Mari Klaup (TÜ ASK) 6023 p (15.–16.08.2015)

Anna Iljuštšenko Rakveres hüpatud 1.95 oli mõnda aega ka Eesti rekord.
Anna Iljuštšenko Rakveres hüpatud 1.95 oli mõnda aega ka Eesti rekord. Foto: Ain Liiva

Naiste 400 meetri rekordijooksus finišeeris esimesena Shareese Woods (USA).
Naiste 400 meetri rekordijooksus finišeeris esimesena Shareese Woods (USA). Foto: Ain Liiva

Taavi Peetrele kuulub Rakvere staadioni rekord kuulitõukes.
Taavi Peetrele kuulub Rakvere staadioni rekord kuulitõukes. Foto: Ain Liiva

Naistest on Rakveres kolmikut kõige kaugemale hüpanud Trecia-Kaye Smith.
Naistest on Rakveres kolmikut kõige kaugemale hüpanud Trecia-Kaye Smith. Foto: Ain Liiva

Naistest on Rakveres kolmikut kõige kaugemale hüpanud Trecia-Kaye Smith.
Naistest on Rakveres kolmikut kõige kaugemale hüpanud Trecia-Kaye Smith. Foto: Ain Liiva

Tagasi üles