/nginx/o/2023/03/03/15177900t1h4b1e.jpg)
“Carmen” on Georges Bizet’ 1875. aastal loodud ooper, mis põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil. Esietendusel vilistati teos välja ja kriitikud andsid sellele hävitavaid hinnanguid. Kolme kuu pärast Bizet suri, nägemata kunagi reaalsust, kus “Carmen” kõlab alatasa kogu maailma ooperilavadel ja dušikabiinides.
Peeter Volkonski lavastatud Paide teatri ja Musta Kasti “Carmen” pöördub tagasi juurte juurde, pannes nii näitlejad kui ka publiku tundmatusse olukorda. Mis juhtub, kui ooperit esitavad draamanäitlejad, kellel puudub klassikalise laulu kool ja kellest mõned ei pea rangelt võttes viisigi? Ajal, kui tantsuetendusi teevad traditsioonilise balletikoolita inimesed, ei tohiks see olla probleem, kuid siiski ...
“Carmen” on lugu kirgedest ja saatusest, inimestest, kes ei saa teha muudmoodi, nagu nad just teevad. Kõrva taha võib panna, et sama tähendus on ka Vana-Indias loodud lauamängu “Tsirkus” originaalversioonil, kus täringut visates võib niisama kergelt tippu tõusta kui põrmu langeda. Mõelgem siis Volkonski lavastusestki kui rändtsirkuse etteastest Bizet’ muusikaga. Laval on Laura Niils, Jaanika Tammaru, Birgit Landberg, Kaija M Külm, Kaarel Targo, Karl Robert Saaremäe, Karl Edgar Tammi, Joosep Uus (Noorsooteater), Kirill Havanski, Johannes Richard Sepping ja Kaarel Kuusk.
/nginx/o/2021/04/13/13726015t1h29b8.jpg)