/nginx/o/2024/10/18/16427063t1h217a.png)
/nginx/o/2023/03/08/15187829t1h3d12.jpg)
Naistepäeva õhtul astus Rakveres publiku ees üles end terapeudiks ja seksinõustajaks nimetav Laura Valk. Temaga sama rada astuvaid hirmpopulaarseid “elukoolitajaid” tuleb viimasel ajal avalikkuse ette nagu seeni pärast vihma. Rahvas rõõmustab, armastab ja maksab raha, et jagatavast tarkusest osa saada.
Tundub, et oleme eluspiraaliga jälle seal, kus õilmitsevad pseudoteadlased ja isehakanud (hinge)ravitsejad. Mõne aastakümne eest tormati telerite ette saama osa imeravitseja Kašpirovski seanssidest, tekkis hulgaliselt tšakrate avajaid, meditatsioonigurusid, energiate suunajaid ja needuse mahavõtjaid.
Nüüd ollakse pisut maisemad, kõneldakse seksist ja meelerahu saavutamisest, aga isehakanud terapeutide armee on jätkuvalt võimas ja võimukas. Õppinud psühholoogide-psühhiaatrite hoiatused, et hing on veel haavatavam kui ihu ja ei maksa lasta igaühel seda torkida, sumbuvad ebausulainetes. Kui inimene on valmis maksma lootuses, et “terapeut” teeb temast mõne seansiga kõrgepalgalise, eduka ja muidu imelise isiku, siis äkki ta suudabki selle usu najal midagi saavutada. Neist, kes pettuvad ja veel hullemasse masendusse satuvad, me ei kuule. Neist saame aimu suitsiidide statistikast.
Nüüd ollakse pisut maisemad, kõneldakse seksist ja meelerahu saavutamisest, aga isehakanud terapeutide armee on sama võimas ja võimukas.
“Äkki räägib tõtt,” ütlevad need, kes end “terapeutide” sappa on haakinud ja kõik nende välja sülitatud info kahel käel vastu võtavad. Kogu see alternatiivse teraapia maailm on kuidagi ootamatult kiiresti vaata et kogu meie igapäevaellu sisse trüginud. Eriti koroonaajast alates, mil ilmselt inimestel oli rohkem aega kodus mööda Google’i imelisi tagatubasid ringi kolada.
Iseenesest ei tee mitte ükski paber või diplom kellestki professionaali, kuid see annab ikkagi teatava garantii, et nõustaja on läbinud arvestatava koolituse ja vastab mingit sorti pädevusnõuetele.