Alana Proosa avaldas lootust, et need pildid panevad inimesi mõtlema ja võibolla ka kriitilisema pilguga analüüsima meie ühiskonda, siin levinud sotsiaalseid mentaliteete ning suhtumist endast mõnevõrra erinevatesse inimestesse. "Mida teadlikumad ja teistega paremini arvestavamad me oleme, seda parem ja kvaliteetsem on ka elukeskkond, milles tegutseme. Me oleme tegelikult kõik seotud ja üksteisega ühenduses," rääkis ta.
Näituse idee autorid ja algatajad on Keiu Roosimägi ja Kristina Amor, kes on Eestis pikalt tegelenud erivajadustega inimeste, nende olukorra ning elutingimuste ja võimaluste paremaks muutmisega. "Olin tegelikult isegi mõnevõrra üllatunud, kui nad minu poole pöördusid ja pakkusid mulle võimalust olla selle projekti fotograafiks," ütles Proosa, kelle sõnul tundus asi piisavalt huvitava väljakutsena. "Kuna sotsiaalsed teemad ning ühiskonna paremaks muutmise soov on olulised minulegi, otsustasin pakkumisele jah öelda. Osa naiste puhul osutus määravaks minu autorivisioon, aga paljude puhul lähtusime ka ühiselt genereeritud ideedest. Mõningast ruumi jätsin pildistamistel ka improvisatsioonile. Aga need fotod on enamasti sellised pigem rahulikud ja siirad ning usun, et nendes on ka piisavalt väärikust, mis on minu jaoks tähtis. Ma ei tahtnud eriti provotseerida või šokeerida, mu jaoks oli oluline austav suhtumine nendesse naistesse," kõneles Proosa ning tunnistas, et projekt osutus vägagi aja- ja energiakulukaks. "Üks Ukraina naine on üles pildistatud Priit Grepi poolt, sest ma olin sel ajal nii tugevas depressioonis, et ei suutnud eriti midagi teha," lisas fotograaf.
/nginx/o/2023/03/10/15190458t1h6801.jpg)
/nginx/o/2022/05/30/14589341t1h235e.jpg)