Kolumn: plakatite aeg sai läbi ehk Elu pärast valimisi

Teet Suur. Foto: Ain Liiva

Nädalavahetused on märtsis veel talvised, tuulevaiksed hommikud algavad varase päikesetõusu ja värskelt sadanud puhta koheva lumega. Kuid kevad läheneb, päevad pikenevad ja annavad juba lootust, et parem aeg võib olla ees. Nende väliselt vaiksete nädalate jooksul saab üks pingeline periood läbi ja õhus olevad sisepoliitilised muutused hakkavad taas Eesti elu uueks looma.

Tänaseks on juba kokku rullitud need tüüpiliselt igavate portreepiltidega suuremõõtmelised valimisreklaamid, millest on ehk lõpuks ka otseselt praktilist kasu: näiteks sobivad nad suurepäraselt kaitsma puuriita vihma eest. Taaskasutus on päevakorras ja puud kuivavad ühtviisi eri sorti isamaa päästjate all.

Tükike valimisajalugu paljastub aastaid hiljem, kui puuriida katte pildipool välja keerata. Ja seda vaatame siis juba targema ja kogenuma pilguga. Näeme, mis oli päevakorral ja kes olid pildil. Väiksemad paberplakatid vettivad ja pleegivad bussipeatustes ja plankudel, kuhu klambripüstol vähegi peale hakkas. Iga nelja aasta järel keerlev valimiskarussell meenutab eelmist ja sellel kasutatakse äraproovitud võtteid. Inimeste soovidki on ikka samad. Traditsioonid püsivad ja uusi ideid ei paista ei kampaaniates ega lubadustes. Hea mees, kes lubabki.