/nginx/o/2023/03/14/15198075t1h9f35.jpg)
Riik soovib kehtestada normid, millega merel suuremat müra põhjustavaid töid tehes arvestada, et helitundlikud mereliigid – hall- ja viigerhüljes ning räim – ei saaks kuulmiskahjustust.
Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõuniku Kaspar Andersoni sõnul lõhatakse Eesti vetes igal aastal plahvatamata meremiine, mis võivad tekitada väga suure amplituudiga impulsiivset müra. “Plahvatus võib lähedal olevatele mereloomadele mõjuda äärmiselt kahjulikult ning põhjustada koguni nende surma,” lausus Anderson.
Et välja selgitada, millised müra piirnormid võiksid Eesti merealal olla ja millised oleks meetmed müra mõju vähendamiseks, tellis ministeerium uuringu, kus tuvastati, et kui mereimetajad on tundlikud helirõhu suhtes, tajuvad kalad pigem heliosakeste liikumist. “Toitumisahela tipus olevad mereimetajad on aga omandanud erakordselt kõrgelt arenenud helitundlikkuse, olles tundlikud just helirõhu suhtes,” selgitas Anderson.