Kirglikult rahvakultuurile tuksuv süda tõi Maie Oravale kultuurkapitali elutööpreemia

Maie Orav kultuurkapitali preemia kätteandmisel. Foto: Madis Orav

Kultuurkapitalilt tänavu elutööpreemia pälvinud Maie Orava elu on kulgenud otsekui tantsujoonise järgi. Legendaarne rahvakultuuri edendaja ja tantsupedagoog mäletab, et kui ta väikelapsena jalgele tõusis, liikus ta vaid kepseldes.

65 aastat Virumaal tantsuõpetajana tegutsenud Maie Orav lõpetas kooli 17-aastaselt ja toonase kombe kohaselt suunati ta peale seda tööle. Orava rahvatantsutee algas Väike-Maarjas. Kultuurimajas tuli tööd teha igas vanuses inimestega. “See oli taidluses väga aktiivne aeg, tase oli väga kõrge. Inimesed tegutsesid, omamoodi oli see ka võimalus Eesti asja ajada,” meenutab Orav. Tänapäeval rahvatantsukorüfee sõna “taidlus” kasutamist siiski õigeks ei pea, vaid eelistab ise öelda, et tantsuansamblid on eesti rahvakunsti professionaalid. Tuntud tantsujuht on oma töös konkreetne ja põhjalik, allahindlust ei tee ta rahvatantsumaailmas üheski aspektis.

“Selleks et inimene üldse tantsiks hästi, läheb kümme aastat tööd. Muidugi, mõned on tantsulisemad inimesed kui teised. Tantsus on kõik koos – kõik lihased töötavad, emotsioonid. Ideaalne on, kui tantsija väljendab emotsioone oma keha liikumise kaudu,” selgitab Maie Orav kirglikult.