Fosforiidi pudedus muudab kaevandamise keeruliseks

Avamaakaevandamise puhul saaks fosforiidikivimi pealt sarnaselt põlevkivi kaevandamisega katendi eemaldada suurte ekskavaatoritega. Foto: Mihkel Maripuu

Tallinna tehnikaülikooli doktorandi Vesta Kaljuste ülesandeks on olnud leida mäetehnilisi lahendusi perspektiivsetele fosforiidi kaevandamise aladele. Ehk teisisõnu – kuidas toota 20 aasta jooksul igal aastal miljon tonni 30-protsendist rikastatud fosforiiti. Eesti teaduste akadeemia fosforiidiseminaril tutvustas ta oma tulemusi.

Vesta Kaljuste arvutused näitavad, et Toolse maardlas (selle kohal on praegu Aru-Lõuna lubjakivikarjäär), kus fosforiidikiht on õhem ja fosfori sisaldus kivimis vaid 10 protsenti, tuleks ülesande täitmiseks kaevandada 108 miljonit tonni mäemassi. Kaevandusala suuruseks kujuneks 17 ruutkilomeetrit.

Rakvere maardlasse kuuluvas Ulvis ja Põlulas, kus fosforiidikiht on paksem ja fosfori sisaldus kivimis 17 protsenti, tuleks sama tulemuse saavutamiseks kaevandada 61 miljonit tonni mäemassi. Nii Ulvis kui ka Põlulas piisaks kaevandusele neljast ruutkilomeetrist, kui osutub võimalikuks kogu kasulik kiht väljata.