Tulevane insener Kristjan Taimla: "Kui tudengivormelit saaks peale kooli lõpetamist edasi teha, oleks see ideaalne töökoht"

Kristjan Taimla Foto: Jüri Suurkivi

TalTechis kolmandal kursusel tootearendust õppiv Kadrina keskkooli vilistlane Kristjan Taimla tundis juba lapsena mototehnika vastu huvi. Nüüdseks on ta tulevastest inseneridest koosneva eestlaste tudengivormeli tiimi kapten.

Noormees ei teadnud kuni gümnaasiumiastmeni veel täpselt, kelleks saada tahab. Kadrina keskkoolis jõudis ta arusaamani, et temast saab insener.

Paljud noored ei tea veel gümnaasiumiski, mida edasi õppida. Millal teie ära tabasite, et tahaks just tehnikaülikooli tootearendust õppima minna?

Kuna valisin reaaltehnilise suuna, sain seal inseneriametist rohkem teada. Ka näiteks inglise keele tunnis, mis oli inseneride suunitlusega, sain palju targemaks selles osas, mis võimalused on. Teadsin kindlasti, et humanitaar ega väga hea suhtleja minust ei saa. Vend mul muidugi hoopis risti vastupidi läks sotsiaalteaduseid ja politoloogiat õppima. Erialavalik selgus vahetult enne kandideerimistähtaega, tootearendus tundus hea laiapõhjaline inseneriõpe.

Kindlat hetke ei mäleta, millal see plõks ära käis, et minust saab insener. See kujunes ajaga kuidagi loomulikult, et TalTechi inseneeriat ma õppima lähen.

Kas tegite mõnda teise kooli või mõnele teisele erialale ka sisseastumiskatsed?

Minu mäletamist mööda ei teinud. Kuna lävend oli ületatud, siis koht TalTechis oli üsna kindel. Astusin ülikooli ning seejärel käisin kaitseväes ära. Kui ma ei oleks ülikooli saanud, siis ilmselt oleks järgmisel aastal samale erialale uuesti kandideerinud. Korra oli teise valikuna kaalumisel ka ehitiste projekteerimine ja ehitusjuhtimine, ei olegi kindel, kas sinna üldse paberid panin.

Kuidas te tudengivormeli tiimi sattusite?

Kadrinast on tegelikult tudengivormelis olnud mitmed liikmed. Teadsin selle olemasolust juba varasemalt. Ülikooli astudes tutvustati igasugu tudengiorganisatsioone, kuid ma olin oma valiku juba ära teinud. See on insenerile väga hea praktiline väljund lisaks õppetööle. Esimesel õppeaastal oli meeskonnas ees ka tuttav nägu, koolikaaslane Kaarel Haavajõe, elektrivormeli peainsener.

Mis ülesandeid teie tudengivormeli tiimis täitnud olete?

Minu esimeseks ülesandeks sai pidurisüsteemi, täpsemalt pedaalide koostu projekteerimine ja tootmine. Ega mul väga palju teadmisi sellest ei olnud, kõik tuli endale selgeks teha. Esimese aasta lõpuks olin saanud hea kogemuse kogu tootearendus protsessist ning märkasin juba kitsaskohti ja edasiarendusvõimalusi. Järgneval hooajal projekteerisin juba pidurisüsteemis isearendatud sadulad ning vormeli käänmikud. Need on keerulise geomeetriaga detailid, mis ühendavad üheks süsteemiks õõtsad, mootorid, jahutussüsteemi ja ülekande. Tööd jagus ning tundub, et sain enam-vähem hakkama. Tänavu olen meeskonna kapten.

Kus te oma tiimiga võistlemas olete käinud ja kuidas on läinud?

Mina olen käinud kahel võistlusreisil, mis on viinud meid Itaaliasse, Ungarisse, Austriasse ja Saksamaale. Viimased kaks hooaega on olnud ühed läbi aegade edukaimad. Eelmisel hooajal võitsime 35 poodiumikohta. Maailmaarvestuses tuleb see aasta tipptehnikaülikoolidele kandadele astuda. Hetkel oleme 12. positsioonil. Sihiks oleme seadnud endale ka maailmaarvestuse poodiumiastme.

Kirjeldage seda vormelit, mille kallal praegu töötate.

Selle aasta vormelil oleme vastu võtnud palju uusi väljakutseid. Kõiki kohe avaldada veel ei tahakski. Aerodünaamika pakett on saanud uue jume agressiivsemate detailide näol. Difuusor on liikunud auto tagaosast sidepod‘i ning monokokk selle võrra kitsam tehtud. See tähendab ka täiesti uut akupakki ja kontrollerit. Jahutussüsteem on palju efektiivsem ning suurema jahutusvõimekusega kui varasemalt. Itaalias oli rajal pea 40 kraadi ning pidime juhti piirama. See aasta enam probleeme ei tule. Lisaks arendame esmakordselt ise mootoreid ja invertereid, et vormeli jõuajamit efektiivsemaks teha ning akupaki mahutavust sellevõrra väiksemaks saada, ehk kogu vormel läheb kergemaks. Arendustööd on palju ning iga süsteem on viimseni optimeeritud. Meeskonnas tegutseb õppetöö kõrvalt ligi 60 inseneri, et ehitada maailmatasemel vormel valmis vaid ühe õppeaastaga.

Kui suur kiirus tudengivormelitel välja tuleb?

Tippkiirus on madal, et tudengitest juhtidel oleks võimalikult ohutu. Nullist sajani kiirendab ta see-eest umbes 2,5 sekundiga, suudab nelja elektrimootoriga kokku maha panna 1250 Nm väänet. Tippkiirus on 120 km/h.

Kui kaua eestlaste tudengivormeli tiim elektrivormeleid on arendanud?

Kuni 2012. aastani arendasime sisepõlemismootoriga vormelit, see läks samuti väga edukalt. Siis võttis meeskond vastu uue väljakutse, et arendada elektrivormeleid.

Tudengivormelis on sõidualasid neli: kiirendus, kaheksasõit, kvalifikatsioon ja kestussõit. Milline aladest eestlastel kõige paremini välja on kukkunud?

Kestussõit on ala, millele väga palju tähelepanu paneme. Ehitame auto võimalikult kiiresti valmis, et saaks aprillis juba testima hakata. See aitab tagada töökindluse. Paljudele tiimidele on 22 km läbimine osutunud üsna keerukaks, mõni uus murekoht tuleb taas välja ning sõitu jätkata ei saa. See on ilmselt meile ka edu toonud, kuna kestussõidust on võimalik saada 325 punkti võistluste maksimaalsest 1000-st. Lisaks antakse kestussõidu põhjal efektiivsuse eest punkte (100 p) ehk mõõdetakse, kui palju energiat distantsi läbimiseks kulus. Kui kestussõitu ei lõpeta, siis maailma edetabelisse asja ei ole.

Lisaks dünaamilistele aladele on staatilised alad. Äriplaani kaitsmine, vormeli hinnastamine ning disaini kaitsmine, kus autotööstuse tippinseneridele põhjendame disainifaasis tehtud otsuseid. Tänavu jõudsime kõige prestiižsemal võistlusel Saksamaal disainikaitsmise finaali, mis näitab meeskonna teoreetiliste teadmiste kõrget taset.

Mis riikide tiimid tudengivormelis parimate kohtade eest võistlevad ja kui palju meeskondi kokku tuleb?

Parimad meeskonnad on Euroopa tipptehnikaülikoolidest. Meie põhikonkurendiks kujunes sel aastal Stuttgarti meeskond. Teised kõvad tegijad on näiteks München ja Zürich. Kuna Saksamaal on nii kõva autotööstus, mis tiime toetab, sealt ka enim meeskondi tuleb. Elektrivormeli meeskondi on kokku üle 200. Koos bensukatega on tudengivormeli meeskondi 800 kanti.

Kas tudengivormelis saadud teadmised on midagi sellist, mille abil töötamist tahaksite ka pärast ülikooli lõpetamist jätkata?

Kui tudengivormelit saaks peale kooli lõpetamist edasi teha, oleks see ideaalne töökoht. Kindlasti tahan sellist teadusmahukat projekti ka tulevikus teha, mis oleks nii väljakutsuv ja põnev. Midagi nii ägedat tuleb ise algatada. Siit saadud teadmised aitavad kindlasti tulevikus kaasa ka ettevõtlusega tegeleda. Head näited on meie veteranide ettevõtmised Kõu Mobility Group, Vok Bikes, Hoctum, MindTitan ja teisedki.