Peaprokuröri uus juhis ei tee pättide elu kergemaks

Politsei. Foto: Taavi Sepp

Märtsi alguses andis riigi peaprokurör Andres Parmas välja juhendi, mis annab õiguse perspektiivitud uurimised pausile panna. See ei tähenda aga seda, et poevargad ja muud kelmid vabalt tegutsema võiks hakata.

Virumaal on sama süsteemi järgi menetlustoiminguid tehtud kogu aeg, kinnitavad Viru ringkonnaprokuratuuri II osakonna vanemprokurör Sirje Merilo ning politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri prefekt Tarvo Kruup. "Pealkirjadest ja artiklitest on jäänud selline mulje, et me mingeid asju üldse ei menetle enam. See on täiesti vale arusaam. See, et politseiuurijad ja prokurörid peavad mingid asjad tähtsuse järjekorda panema või vähemalt kokku leppima menetlemise järjekorra, on ju kogu aeg nii olnud," rääkis Merilo. "Me ei saa ega tohi lubada seda, et võtame asju ette suvaliselt või teeks lihtsamad ja kiiremad asjad enne, kui raskemate juhtumite menetlemisega alustame."

Ida prefekti sõnul pole elu muutunud ning lihtsamakoelisi vargusi, kaklusi ja kergemaid kelmusi on kogu aeg olnud, kuid esmajärjekorras tegeletakse ikka näiteks lähisuhtevägivallaga, kus osaliseks või ka kannatajaks on laps. "Seda peaprokurör oma juhisega ütlebki, et pisikuritegude ohvrid peavad varuma kannatust. Juhis pakub ka uurijatele kindlustunnet, et ei jäädaks kelmusi ja muid pisikuritegusid üle menetlema, vaid fookus peab eelkõige olema ühiskonnale suurema mõjuga kuritegude uurimisel," kõneles Kruup ja lisas, et kui öelda uurijatele, et kõik juhtumid on sama tähtsad, töötavad näiteks viisteist Rakvere ametnikku end lõhki, aga piltlikult öeldes on sahtlid ikka juhtumeid täis.