Tellijale
Kommentaar: omavalitsuse rahalised raskused ei pea alati viima maakooli sulgemiseni
Eesti riigiõiguse üks kõige halvemini hoitud saladus ütleb, et omavalitsuste rahastamise “valem” on tervikuna üks suur probleem. Riigikohus tunnistas 2010. aastal põhiseadusega vastuolus olevaks asjaolu, et meie õiguskorras puuduvad seadused ja süsteem, mis määratleks selgelt kohaliku omavalitsuse kohustused ning nende täitmiseks vajaliku raha. Alles 2022. aasta lõpus selgitas riigikohus lisaks, et põhiseadus annab omavalitsustele õiguse saada riigilt piisavalt raha omavalitsuslike ülesannete täitmiseks.
Riigikohtu selgituste kohaselt peab riik looma regulatsiooni, mis kindlustaks omavalitsusüksusele raha kohalike ülesannete täitmiseks vähemalt minimaalselt vajalikus mahus ja võimaldaks täita minimaalselt vajalikke kohalikke ülesandeid minimaalselt vajalikus ulatuses. Lisaks seaduses sätestatud kohalike ülesannete täitmisele peab omavalitsusel enesekorraldusõiguse teostamiseks olema raha selleks, et otsustada ja korraldada seaduses sätestamata olulisi kohaliku elu küsimusi. Lihtsalt öeldes tähendab see omavalitsuste ja nende elanike õigust sellele, et riik tagaks avalikud teenused ning nendeks vajaliku rahastuse. Kui aga kohaliku omavalitsuse rahastamise “valem” annab kvaliteetse hariduse andmiseks ebapiisava tulemuse, siis ei pea see vältimatult tähendama maapiirkondades antava kvaliteetse hariduse lõppu. Küsimus on selles, kas põhiseadusest tuleneva finantsgarantiiga on kooskõlas olukord, kus omavalitsuse rahanappuse tõttu pole võimalik enam kvaliteetset haridust tagada.