Lille Kodus toimunut ei või vaiba alla pühkida

Maarja Krais-Leosk. Foto: Erakogu

Raske oli Rakvere Lille kodus toimunu kirjeldusi lugeda. Loetu oli õõvastav ja valus. Juhtumid kummitasid mind terve päeva, käies kaasas tööl ja istudes õhtul lauas lastega jäätist süües. Meie peres kasvab sügava liitpuudega laps, kes on täielikult teiste inimeste abist, aususest, headusest ja tähelepanelikkusest sõltuv.

Väärkohtlemine ei ole okei. Mitte üheski vormis ega mitte kellegi suhtes. Ometigi leiab väärkohtlemine aset iga päev. Selleks ei ole alati kinnist asutust vaja, väärkohtlemine toimub ka koduseinte vahel.

Väärkohtlemist, vägivalda ja kiusamist pannakse toime sageli endast nõrgemate suhtes, sh nõrgimate suhtes. Selgituseks – Rakvere Lille kodus osutati kinnises lasteasutuses teenust lastele, kelle puhul muu abi pole olnud tulemuslik ning kes oma intellektipuude, autismi, piiratud suhtlemisoskuste, sh kõnetuse või vähese kõne tõttu on väga keerulises seisus ning võivad olla ohtlikud ka iseendile. Nende erivajaduste olemus muudab nad äärmiselt haavatavaks. Nad vajavad abi ja toetust, turvalist keskkonda, rutiini ja professionaalset juhendamist. Nende teenuspaketi abivahendite hulka ei kuulu suusamaskid, kummid, harjavarred, teibid ega rehvid.