Käes on aeg kevadiseks hoonete hoolduseks

Majale kevadist hooldust tehes ei saa tähelepanuta jätta vihmaveetorusid. Foto: Sille Annuk

Lõppenud on vaheldusrikka ilmaga talv koos selle juurde käivate rõõmude ja raskustega. Igal hoone omanikul, kuulugu talle siis uus või hoopis vana ja väärikas muinsuskaitselise väärtusega maja, tuleks nüüd ette võtta jalutuskäik ümber maja, et hinnata talvekahjusid ja võtta plaani sooja hooaja hooldus- ja remonttööd.

Muinsuskaitseameti insener Üllar Alev selgitab, mida sealjuures tähele panna. Vihmaveesüsteemidele ja räästastele mõjuvad kõige rohkem lumi ja jää. Kevadel ilmnevad tihti nende mõjul deformeerunud või koguni alla kukkunud vihmaveerennid, purunenud liitekohad rennide ja torude vahel, lahtised või alla kukkunud katusekivid. Seejuures pole väga oluline, kas vihmaveesüsteemid on kaks või kakskümmend aastat vanad, talvised koormused mõjutavad kõiki ühtemoodi ja kahjustused võivad tekkida hoolimata vanusest.

Parandustööde käigus on olemasolevat konstruktsiooni võimalik ka tugevdada, et järgmisel kevadel oleks lootust uuest remondist pääseda: rihtida saab renni kõrgust katuse suhtes, lisada juurde renni kandureid ja kinnitada renn kandurite külge tugevamalt, samuti aitab jää tekkimist talvel vältida pööningu põranda või katuslae hoolikas lisasoojustamine. Mõnele katuseosale on mõistlik lisada lumetõkked.