/nginx/o/2021/12/13/14258643t1h55c0.jpg)
/nginx/o/2023/04/03/15236913t1h3498.jpg)
Veel eelmise aasta jaanuaris tohtis Käsmu külavanem Eduard Vainu vastavalt metsakorralduskavale oma suguvõsa maadel harvendusraiet ja osal aladel isegi lageraiet teha, seda eeldusel, et mets istutatakse tagasi. "Nüüd on jama. Ei teagi, kuidas edasi minna," kurtis Vainu.
Eduard Vainu suguvõsal on Lahemaa rahvuspargis Käsmu külas 13 hektarit metsamaad nelja inimese ühisomandis. Vainude maa algab Haljala–Käsmu tee äärest, kus seisab kaitsealune Saadumetsa suurkivi. Omandiõigus ulatub tagasi 18. sajandisse, kui suguvõsa kandis veel Suksdorfide nime.
"Ehitusõigust meil ei olnud. Me üritasime seda saada. Kunagi meil oli see maa ehitusvööndiks tehtud, aga ta oli meil maatulundusmaa. Me tegime seal metsa," rääkis Vainu, kelle elumaja jääb küla tuumikalale kiriku juurde.
See tähendab, et viimastel aastatel tehti suguvõsa metsast küttepuid, kuid Eduard Vainu vanaisa ja vanavanaisa võtsid omal ajal ka materjali laevaehituseks. "Minu esiisad on viis laeva ehitanud valmis ja see materjal selle jaoks tuli ju ikkagi siitsamast poolsaarelt leida," teadis ta kõnelda.
Ma arvan, et kogukonnana me peame vastu hakkama. Lahemaa rahvuspark on 52 aastat vana, Käsmu küla on 570 aastat vana. Me teame, kuidas esiisad toimetasid. Ma usun, et me suudame ise hoida ka seda standardit.
Eduard Vainu, Käsmu külavanem
Ehkki küla alaks arvestatakse kogu Käsmu poolsaar, paiknevad majad piki poolsaare idarannikut. Poolsaare keskel ja lääneosas laiub mets. Rahvuspargi tõttu on elanikud arvukate piirangutega rinda pistnud juba pool sajandit. Uue ja senisest rangema metsaelupaikade kaitsekorralduskava ettepaneku tegi keskkonnaamet keskkonnaministeeriumile eelmise aasta veebruaris. Tõsi, riigikogu ei ole seda veel heaks kiitnud, aga keskkonnaminister peatas sellegipoolest kõik raided Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis aastani 2025.
Vastavalt uuele kaitsekorralduskavale ei tule lageraie ja isegi harvendusraie Vainu sõnul piiranguvööndis enam kõne allagi. Ehkki iga piiranguvööndisse jääva hektari kohta makstakse omanikule nüüd 134 eurot toetust aastas, ei kompenseeri see metsa majandamisest saamata jäävat tulu. Kava tõmbab pidurit ka kinnisvaraarendustele.
/nginx/o/2023/04/03/15236914t1hfb74.jpg)
Uued piirangud puudutavad kümneid kinnistuid. Osa neist paiknevad Põllu tänaval, osa Neeme tee ääres. Näiteks Põllu tänava lääneots ulatub metsa ja on veel hoonestamata. "Põllu tänav on sisuliselt viimane kants, kus saaks mingisuguseid kinnisvaraarendusi teha, kuhu saaks päriselt midagi ehitada," ütles külavanem.
Põllu tänava lääneotsas hakkab silma elektrikapp ja interneti valguskaabli post. "Kõik ettevalmistused me tegime eelmisel aastal ära, et Põllu tänaval oleks võimalik tarbida elektrit, et siin oleks kiire internet. Siia jookseb ka uus veetrass. Kõik infra on olemas, aga tänase seisuga need kolm krunti on sisuliselt metsaelupaikade range kaitse all ja ma ei oska muud teha kui omanikele kaasa tunda," rääkis Vainu.
Naeruväärne olukord valitseb Neeme teel Sinisalu puhkemaja perenaise Mae Kuldva kinnistul. Krundil on kena punakasvalge maja, kus kunagi suvitas isegi Arvo Pärt. Maja taga paikneb puukuur puuriidaga. Kui maja koht ise metsaelupaik ei ole, siis puukuur ja puuriit paiknevad vääriselupaiga alal.
/nginx/o/2023/04/03/15236915t1h0560.jpg)
Kuldva kinnistu kõrval on Kalev Kase krunt, metsaga kaetud erakinnistu, mille kohta on koostatud detailplaneering. Kuid metsaelupaikade uus kaitsekord välistab Kase krundile hoonete püstitamise. "Kalev hoidis seda kinnistut oma pojale. Ei tea, mis poeg sellega nüüd pihta hakkab," sõnas Vainu käsi laiutades.
"Kogukonnale tuli see metsaelupaikade range kaitse alla võtmine suure üllatusena, eelkõige sellepärast, et kaitsealad olid pandud peale erakinnistutele, aga ka inimeste tagahoovidele, lillepeenardele. See tekitas väga palju segadust, hämmingut ja küsimusi," rääkis Vainu.
"Eriti inimeste jaoks, kes on ostnud 90 000 euroga kinnistu, tahavad rajada kodu. Nüüd on ootamatult peale pandud mingisugune kaitse ja on täielik selgusetus selle osas, et kas see maatükk on kunagi üldse kasutatav elamumaana, kas sinna saab midagi rajada, teed või mida iganes," jätkas külavanem.
/nginx/o/2023/04/03/15236916t1h1332.jpg)
On võimalik, et Käsmu küla elanikud kaebavad uue ja senisest rangema kaitsekorra kohtusse. "Ma arvan, et kogukonnana me peame vastu hakkama. Lahemaa rahvuspark on 52 aastat vana, Käsmu küla on 570 aastat vana. Me teame, kuidas esiisad toimetasid. Ma usun, et me suudame ise hoida ka seda standardit," lisas Vainu.
Käsmu küla
Sissekirjutatud elanikke 156
Pindala 9,7 ruutkilomeetrit
Kuulub Haljala valda
Asub ka Lahemaa rahvuspargis
Esimene mainimine aastal 1453