/nginx/o/2023/04/05/15240568t1he6c3.jpg)
Käes on suur sula ja koos sellega ka teid eriti lõhkuv aeg. Aastate jooksul kuhjunud 4,4 miljardi euro suurusest teede remondivõlast moodustab suure osa just kohalikesse teedesse investeerimise võlg, mistõttu on need teed keskmiselt riigimaanteedest tunduvalt kehvemas seisus. Kohalike teede seas on endiselt palju kruuskattega teid ja nende puhul on teede lagunemine kevaditi eriti jõuliselt näha.
Riigimaanteede ja kohalike teede seisundi halvenemisega tegelevad praeguseks nii taristuehitajad, transpordiamet kui ka teised teede omanikud igapäevaselt. Riigimaanteedel on kaardistatud teelõigud, kus esialgu kehtestatakse kiiruspiirangud ja pannakse püsti aukude eest hoiatavad liiklusmärgid, kuid juba on räägitud ka võimalusest olukorra eskaleerudes alandada teede seisundinõudeid. See näitab selgesti, et riik ei ole piisavalt tegelenud teede säilitamise ega arendamisega, mis tagaks, et hooajaliselt ei peaks niisuguseid piiranguid kehtestama. Tegemist on väga ebameeldiva tagasiminekuga teede kvaliteedis, seda nii sõidumugavuse kui ka turvalisuse seisukohalt. Selliseid probleemsed teelõike on sel kevadel nii Ida- kui ka Lääne-Virumaal, Viljandi lähistel, Jõgeva kandis, Läänemaal, Tartumaal, Võru- ja Põlvamaal – peaaegu üle Eesti.