Arst selgitas, et veebruaris toimunud arutelul leiti ühiselt, et erakorralises meditsiinis on teistest tervishoiu erialadest erinevad töötingimused ja töötajatele seatud ootused ning sellest tulenevalt ka erinevad vajadused. Nende küsimustega vast loodud ametiliit tegelema hakkabki.
"Erakorralise meditsiini töötajad on esimesteks meditsiinilisteks reageerijateks ka potentsiaalselt Eesti riiki ja inimesi tabavate kriiside korral. See eeldab erakorralise meditsiini spetsialistidelt üleüldist valmisolekut ning põhitöö kõrvalt lisaks ka ressursikulukat kriisideks planeerimist ning treeningut. Samal ajal suhtutakse riigi, haiglate ja kiirabiteenuste pakkujate poolt erakorralisse meditsiini ja selle töötajatesse kui tavalisse tervishoiuteenusesse, mitte riikliku julgeoleku seisukohast olulisse strateegilisse reageerijasse. Eeldatakse erakorralist teenust ja kriisideks valmisolekut tavateenuse ressursiga. Siiani on see ressurss tulnud töötajate isiklikust motivatsioonist ja kirest valitud eriala vastu. Kuid ükski (ka sisemine) tuli ei saa põleda igavesti, kui selle ülalhoidmiseks tehakse miinimum ja kustutamiseks maksimum," seisab ametiühingu pressiteates.
