Nädala kaja: rahu ja vaikus pärast valimisi

Eva Samolberg-Palmi. Foto: Marianne Loorents

Käes on ülestõusmispühad, kevad ja puhkemise aeg. Aga vaikus ja rahu on kestnud juba enam kui kuu, sest valimised said mööda 5. märtsil. See kontrast, mis on valimisteeelsel ja -järgsel ajal, on lausa karjuvalt silmatorkav. Huvitav, kas inimestel (loe: poliitikutel) endal ei ole piinlik, et nemad ongi need, kes toovad sõbrale kommi ainult sõbrapäeval ja naisele lilli ainult naistepäeval.

Mitte et ma ootaks, et ka pärast valimisi tuleks keegi kaubanduskeskuses mul käppa suruma ja pistaks võltsnaeratuse saatel pastaka pihku. Oh ei! Aga mingi elementaarne viisakus võiks säilida ka pärast valimisi. Näiteks sel tasandil, et kui ajakirjanik helistab enne valimisi, vastatakse esimese kutsungi järel mesimagusal häälel, aga pärast valimisi võib juhtuda, et ajakirjanik võibki vastamist ootama jääda. Nii on otsustanud käituda keskerakondlane Siret Kotka.

Jah, valimistel võib põruda. Nagu igas teises eluvaldkonnas. Aga kes julgeb teha, see peab julgema ka vastutada. Kuskil on siiski need tuhatkond inimest, kes andsid oma ühe ja ainuma kullahinnaga hääle Siret Kotkale, aga lugupeet poliitik ei pea neid selle vääriliseks, et ajaleheveergudel pisutki oma edasisi plaane avada, kommentaare jagada või kasvõi seda tunnistada, et põrumine tuli ootamatult, hing on haige ning tahaks lihtsalt rahu ja vaikust. Kõik oleme inimesed, saame aru.