:format(webp)/nginx/o/2021/10/05/14115009t1h1a12.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/04/10/15248789t1h8033.jpg)
Möödunud kuul jõudis Saksamaalt Rakvere politseijaoskonna koertegruppi uus liige – belgia lambakoer nimega Fenrir. Germaani mütoloogiast tuntud hiiglasliku hundi nimekaim on praegu küll pisike, kaalub vaid umbes viis kilo, kuid see-eest hakkaja.
Tulevane teenistuskoer, 22. jaanuaril sündinud Fenrir on oma lähima kolleegi ja ka pereliikmega koerajuht Markoga kui sukk ja saabas. Kutsikas ongi nüüdsest koerajuhi kaaslane iga päev ja ööpäev läbi, nii tööl kui ka kodus.
/nginx/o/2023/04/10/15248790t1ha5a6.jpg)
Õppimine ja mäng käivad kutsikal ja koerajuhil käsikäes. “Tööd on tohutult palju. Ta on nagu väike laps. Tal on oma tujud, vahepeal jonnib ja üritab iseloomu näidata,” kirjeldas koerajuht oma väikest kaaslast. On ka esinenud juhuseid, kus kutsikas ei taha õuest tuppa tulla. Koerajuht kutsub ja hoiab rihma pingul, kutsikas istub kangekaelselt, kuni alla annab ja nõustub tuppa tulema.
Nüüdseks tunneb Fenrir juba oma nime ja oskab käsu peale istuda ning teab, mida tähendab “ei”. Kuna koerajuht Markol on püksitaskud kutsikakrõbinaid täis ja ta jagab neid kaaslasele preemiaks terve päeva vältel, on koeralaps juba päris sõnakuulelik. Kui koerajuht keelas oma püksitaskuid sikutada, jättis kuts selle tegevuse kohe pooleli. Väikese looma hambad on väga teravad ning juba on ta ühest kindast mänguhoos jagu saanud.
Tööd on tohutult palju. Ta on nagu väike laps. Tal on oma tujud, vahepeal jonnib ja üritab iseloomu näidata.
Politseikoerte treeninguväljakul huvitus pisike Fenrir kõigest, mida nägi. Maast turritas üles kuivanud taimevars – hästi äge, vaja hambaga proovida. Tuul liigutas kuivanud puulehte – ohoh, mis see on, vaatame üle. Koerajuht tõdes, et kutsikas on aktiivne ja uudishimulik. Ning kaval. Ühel metsatiirul leidis Fenrir põdrapabula. “Seda lutsutas isuga,” nentis Marko ja naeris. Fenrir varjas oma saaki hästi. Kui koerajuht kutsika poole vaatas, jättis kutsikas maiuspala lutsutamise järele, nagu poleks tal midagi suus. “Kivi sülitab ta kiiresti välja. Pabula eest võitles isuga,” sõnas koerajuht.
Koertegrupi grupijuht Tõnu Kohver sõnas, et teenistuskoerad läbivad esmalt poolteist kuni kaks aastat kestva põhikursuse ning pärast seda saavad atesteeritud patrullkoeraks. Siis on koer võimeline ajama erinevates keskkondades jälge, otsima esemeid ja kaitsma oma peremeest.
Kui põhikursus on läbi, hakkab koer õppima lisaeriala. See oleneb juba koera iseloomust ja sellest, mis ala talle kõige paremini sobib. Teenistuskoera võib treenida näiteks jõu kasutamiseks. Selliseid koeri saab kasutada kurjategijate kinnipidamiseks. Koer võib olla treenitud näiteks ka narkootiliste ainete, lõhkeaine või sularaha otsimiseks.
Rakveres on praegu kaheksa teenistuskoera: üks lõpetab põhikursuse sügisel ning kuus on juba töötavad koerad.
:format(webp)/nginx/o/2023/04/10/15248791t1h43fe.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/04/10/15248792t1h6beb.jpg)