Ehkki haruldasi muldmetalle otsitakse Lääne-Virumaalt, on neid tunduvalt enam Maardu fosforiidis

Akadeemik Kalle Kirsimäe on üritanud leida lahendust, kuidas karbifosforiidist haruldasi muldmetalle eraldada. Foto: Andres Tohver

Eesti geoloogiateenistuse pilk on fosforiidil, kuid ka haruldastel muldmetallidel, nagu on neodüüm, düsproosium, praseodüüm ja terbium, mida esineb koos fosforiidiga Rakvere, Toolse ja Aseri maardlas. Kuid kas Lääne-Virumaal oleks perspektiivikas toota haruldasi muldmetalle ning ka näiteks vanaadiumi?

30. märtsil Sõmerul peetud seminaril "Eesti maapõueressurssidega seotud teadusuuringud" rääkis akadeemik Kalle Kirsimäe muu hulgas haruldastest muldmetallidest Eesti karbifosforiidis. Põhilised neist on neodüüm, düsproosium, praseodüüm ja terbium. "See on Eesti karbifosforiidile lisandväärtus," ütles ta. 

Kuidas siis haruldased muldmetallid Eesti karbifosforiiti sattusid? "Pidage meeles, et need on tegelikult loomad. Neid nimetatakse käsijalgseteks, kes elasid rannikulähedases meres ja visati lainetusega rannavallidesse," selgitas Kirsimäe karbifosforiidi teket. Pärast surma ja kokkukuhjumist imasid käsijalgsed järgnevatel sajanditel ja aastatuhandetel endasse haruldasi muldmetalle.