Paast viis viimaks põhja alt ja äpardus polnud kaugel

Siim Mihailov, Virumaa Teataja ajakirjanik Foto: Ain Liiva

Paastuteekonna ettevõtmine polnud sadomasohhistlik aprillinali, vaid huvi protsessi enda vastu – mis see on ja kuidas tundub? Alustasin oma 72-tunnist paasturetke juba 31. märtsi lõuna ajal ja kolmepäevasele katsetusele järgnes uus, viiepäevane.

Paastu kohta uurides selgus, et kui esimene ärritus välja arvata, taotletakse sellega teatavat sorti puhastust ja uuestisündi. Mõttetöö pidavat minema erksamaks ja energiat juurde tulema. 72 tunni juures hakkab keha lagundama vanu rakke, mis asendatakse uutega, ja kõik see, mida pole enam tarvis, väljutatakse organismist. Varem pole ma üle 48 tunni söömata olnud ja seetõttu tekkis küsimus, kuidas kolm päeva palja veega üldse on võimalik toime tulla. Kogemuse saamiseks tuleb asi ikka enda naha peal järele proovida.

Ettevalmistused