Möödunud nädala reedel, kui suur osa Eesti õpetajatest streikis ning õpilased said seetõttu endale vabu päevi lisaks, pidid Uhtna põhikooli 7.-9. klasside õpilased siiski koolituppa tulema, sest õpetaja asemel astus klassi ette riigikogu liige Marko Pomerants.
Riigikogulasega said Uhtna koolilapsed koos õppida tänu sihtasutuse Noored Kooli ning Eesti vabariigi presidendi ühise algatuse “Tagasi kooli” kaudu, mille eesmärk on tugevdada Eesti koolide ja ülejäänud ühiskonna koostööd.
Esimese tunnina viis asendusõpetaja Pomerants läbi geograafia tunni 7.-9. klassi õpilastest koosnevale liitklassile. Liitklassi kogemus oli tunniandja enda arvates väga rikastav, sest tavaliselt läbivad õpetajad liitklassiga töötamiseks lisakoolitusi, kuid tema pidi leidma sobilikud töömeetodid ise.
Kokku oli esimeses tunnis õpilasi siiski üsna napilt – kõigest kuus. See asjaolu võimaldas Marko Pomerantsil õpilastega rahulikult ja individuaalselt tegeleda, nii et oma ülesanded said tehtud nii 7. kui 9. klassi õpilased.
Teisena oli Pomerantsil kavas ühiskonnaõpetuse tund, kuhu oli riigikogulane kaasa võtnud ka isiklikud materjalid, et nendega tundi rikastada, kuna õpik, mille järgi ühiskonnaõpetuse tundides muidu toimetatakse, on kirjutatud enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga ega anna seetõttu hetkeolukorrast täit pilti.
Sellise õpiku kasutamine eeldab Pomerantsi arvates õpetajapoolset lisamaterjalide koostamist, samuti peab õpetaja olema väga hästi kursis hetke poliitilise ja majandusliku olukorraga Euroopas.
Lisaks Marko Pomerantsile olid Uhtna koolis külalisõpetajana veel ka arvutiõpetust andev Enel Rüüt, kes eriala poolest on tegelikult küll matemaatik, ning kehakultuuriüliõpilane Marko Mäeots, kelle juhendada olid kehalise kasvatuse tunnid.
Ka nemad oli tunniandja kogemusega väga rahul ning ütlesid, et kujutlesid õpetajatöö tegelikkust ehk veidike hirmsamanagi, kui see tegelikkuses on. Päris koolitööle pühendumist noored praegu siiski ei plaani. Sellele mõeldaks ehk siis, kui ollakse ise pisut vanem ja elukogenum.
Seda, et õpetajatööle mittesiirdumine oleks seotud madalavõitu palgaga, noored külalisõpetajad ei arvanud. Leiti, et õpetajatööl on ka plusse. “Tööpäev on ikkagi üsna lühike,” märkis Marko Mäeots.
Uhtna põhikooli direktori Anne Mäeotsa sõnul kutsus ta noored inimesed kooli, et rikastada koolilaste igapäevaelu ning anda koolieluga mitte iga päev kokkupuutuvatele noortele hoopis uudne kogemus.
Külalisõpetajate tundide seadmist streigiaegsetele päevadele põhjendas direktor Mäeots sellega, et lapsed, kes kooli tulevad, peaksid muidu ilma õpetajateta läbi ajama, nüüd on neil aga hoopis põnevam kui tavapärasel koolipäeval ning tunde ei pea samuti ära jätma.
“Tagasi kooli” kodulehel seisab, et ettevõtmise eesmärk on muuta koolielu mitmekesisemaks, vahendades õpilastele praktilisi teadmisi ja kogemusi erinevatest eluvaldkondadest.
Lisaks annab “Tagasi kooli” hea võimaluse külalisõpetajate, õpetajate ja koolijuhtide kohtumisteks ning haridusteemalisteks aruteludeks. Just sellest võib saada ajend, et suhteid süvendada ja koguda mõtteid järgmisteks sammudeks – kuidas aidata kaasa Eesti hariduse edenemisele ka pikemas perspektiivis.
Algatuse eestvedamine ja elluviimine põhineb vabatahtlike panusel.
Ajalugu
“Tagasi kooli” sai alguse rohkem kui nelja aasta eest.
Oktoobris 2009 ja oktoobris 2010 korraldati “Tagasi kooli” nädalad.
2009. aasta 23. veebruaril toimus ka “Tagasi kooli” päev.
Enne seda – 2008. ja 2007. aastal – leidsid aset esimesed “Tagasi kooli” nädalad mõnekümne külalisõpetajaga.