Keskkonnatasud pole õnne omavalitsuste õuele toonud

Kaevanduste omanikelt saavad KOV-id küll keskkonnatasu, kuid Rakvere vallavolikogu esimehe Peep Vassiljevi sõnul ei korva tasu ebamugavusi mitte kaugeltki. Näiteks Ubja lähistel varises mõni aasta tagasi sisse vana kaevanduskäik. Foto: Ain Liiva

Eelmisel aastal deklareeriti Eestis kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, õhu või vee saastamise või vee erikasutusõiguse tasu kokku 149,4 miljonit eurot. Seda on ligi 60 miljonit eurot enam kui aasta varem. Lääne-Viru omavalitsustest laekus keskkonnatasu kõige rohkem Rakvere valla eelarvesse, kuid vallavolikogu esimehe Peep Vassiljevi sõnul loobuks vald pigem tasust, kui taluks enda territooriumil kaevandamist.

Keskkonnatasude otsene eesmärk on muuta loodusvarade kasutamist säästlikumaks ja saaste sattumist keskkonda vähemaks. Keskkonnatasu üht osa, maavara kaevandamisõiguse tasu, nimetatakse mitteametlikult ka maavaramaksuks ja seda maksab kaevandaja. Maksust saavad osa nii riigieelarve kui ka kohalik omavalitsus, mille territooriumil kaevandamine käib.

Näiliselt on liikvel päris suured summad. Näiteks Ida-Virumaa Alutaguse valla eelarvesse laekus mullu maavara kaevandamisõiguse tasu