Teadlasi saab kutsuda linnapuuke uurima

Puuk varitseb nii pargis kui ka terviserajal. Foto: Toomas Huik

Tervise arengu instituut (TAI) alustab tänavu kevadel linnapuukide uurimisega. Uuringu eesmärk on välja selgitada puukide levimus Eesti linnade avalikel rohealadel ning hinnata puugihammustuse saamise ja puugihaigustesse nakatumise riski linnakeskkonnas.

Linnade rohealad pakuvad soodsaid elutingimusi puukidele, kelle jaoks on linnas piisavalt toitumisvõimalusi ning vähem looduslikke vaenlasi kui metsas. Puukidega kokkupuute tõenäosus on linnakeskkonnas suur.

TAI puugiuurijatel on plaanis puugihooaja jooksul külastada võimalikult paljusid Eesti linnu ning nende avalikel rohealadel puuke korjata.

TAI nakkushaiguste uuringute osakonna juhataja Julia Geller ütles, et linnapuukide kogumine algab korjekohtade kaardistamisega. Eestis on 47 linna ning kindlasti ei jõua TAI teadlased ühe hooaja jooksul kõikide linnade parke läbi uurida.

"Me ei tunne kõiki linnu nii hästi, et teaks, kus on need pargid ja terviserajad, kust rohkem puuke leida võiks. Selleks et me oskaksime teha parimad valikud, võiks inimesed meile märku anda enda linnas asuvast avalikust haljasalast, kus puugikorjet oleks tõenäoliselt tõhus teha," kutsus Julia Geller elanikke appi.

Et TAI teadlased tuleksid puuke uurima, tuleb neile sellest soovist e-posti teel aadressil [e-mail] teada anda. Kirja tuleb panna linna nimi, avaliku haljasala (park, kalmistu, terviserada, spordirajatis, piknikupaik jne) nimi ja aadress. "Puugikorje toimub ainult avalikes ruumides, eraaedadesse selle puugiuuringu käigus TAI teadlased ei tule," rõhutas Geller.

Linnapuukide uuringuga alustab puugipank ilmade soojenedes, kui puugid on talveunest ärganud ning ronivad oma talvituspaigast välja. Tavaliselt algab Eestis puugihooaeg aprillis ning mai lõpuks – juuni alguseks on puukide arvukus tõusnud tippu.

TAI on puugiuuringutega tegelenud üle 20 aasta. Viimase, 2022. aasta puugiuuringu raportist selgus, et puukide arvukus ning nendega levivate haigustekitajate mitmekesisus ja levimus on viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud ning peale metsade, võsa ja heinamaade võib puugioht varitseda meid linnakeskkonnas. Kuidas end puugiohu eest kaitsta, saab täpsemalt lugeda TAI veebilehelt.