Brigaad purjetab õppuste lainel, mille krooniks on Kevadtorm

Copy
Prantsuse võõrleegionärid pealetungil kaevikuliini puhastamas. Lendasid ründe- ja suitsugranaadid.
Prantsuse võõrleegionärid pealetungil kaevikuliini puhastamas. Lendasid ründe- ja suitsugranaadid. Foto: Marianne Loorents

1. jalaväebrigaadi õppusel Bold Hussar nägi läbilõiget Eesti kaitseväes toimuvast: ajateenijate kompaniid harjutasid kokku ja valmistusid Kevadtormiks, uus eFP lahingugrupp lõpetas oma integratsiooniharjutust, kaitseliitlased ja Ameerika õhudessantväelased taplesid omavahel. Harjutuste finaaliks on Kevadtorm, mida juhib pool aastat tagasi loodud diviisi staap.

Küsimusele, kuidas 1. jalaväebrigaadil läheb, vastas brigaadiülem kolonel Andrus Merilo, et hästi ja aina paremaks läheb. Kaitseväe keskpolügooni olid enda alla kolmeks päevaks võtnud 1500 kaitseväelast. Lisaks Eesti ajateenijate kokku harjutavatele kompaniidele Kuperjanovi, Viru ja Kalevi jalaväepataljonist, võis õppusel näha kaitseliitlasi ja liitlasi. Viimaste jaoks on õppus Bold Hussar integratsiooniharjutus, et end siinsetes oludes proovile panna. Tapal baseeruv eFP lahingugrupp koosneb praegu brittidest ja Prantsuse võõrleegioni üksustest.

Brigaadiülema sõnul on uuel maastikul tavaliselt kitsaskohaks soomusväe kasutamine, sest vaatlus- ja tulealad on lühikesed ja kitsad. "Liitlaste jaoks on selline maastik uus ja põnev. Nende jaoks on kindlasti väljakutsuv, kuidas tankid ja jalavägi omavahel koostööd tegema panna. Kui ma Soomes sõjakoolis õppisin, siis tankiüksuse eluiga oli seal keskmiselt kaks-kolm päeva. Ja siin pole midagi imestada, sest lahingupidamine on juba kord selline. Parem harjutuse käigus surma saada ja õppida kui päris lahinguväljal."

Tagasi üles