Elu lendoravaga: Jüri Stroo hinnangul on Eesti riik tsirkuse värk

Jüri Stroo kardab, et kui ta oma ilusaid kuusepuid maha ei võta, on nendes peagi kuuse-kooreürask sees. Foto: Viio Aitsam

“Kas mind pannakse vangi või teid?” küsis Kaasiksaare küla talunik Jüri Stroo vestluse sissejuhatuseks. Lendoravate elupaigad nimelt on suur saladus. Kes need õhus liuglevad loomakesed oma metsa saab, peab arvestama arvukate piirangutega, kuid ei tohi ka manuliste elukohti huvilistele näidata.

Jüri Stroo sõnul hakkavad esimesed isased lendoravad liikuma märtsi lõpus. Kuid kuuskede ja mändide vahel oksi taeva poole sirutavatel õõnsa tüvega haavapuudel, mis on lend­oravate elupaigaks, on vilgast loomakest raske märgata.

“Haavapuusse tuleb mädanik sisse. Siis rähnid toksivad augud puusse. Lendoravad lähevad neid auke mööda sisse, teevad omale pesad,” rääkis Stroo. Lend­orav sööb varakevadel urbi, hiljem pungi, lehti ja võrseid.