Vargad ei löö surnuaialgi risti ette

Urve Nõlve esmaspäeval Tõrma kalmistul poja haual. Foto: Andres Tohver

“Ma olen nii vihane. Ma ei tea enam, kas nutta või naerda. Sa tahad teha ilusasti korda kõik, aga lõppkokkuvõttes sa saad surnuaiale tuua ainult sihukesi rääbakamaid asju, sest ilusad asjad jalutavad lihtsalt minema,” kurtis Urve Nõlve.

Kümne aasta eest aprillis läks manala teele Urve Nõlve poeg Taavi. Poeg oli lahkudes kõigest 22-aastane. Lapse matmine tähendab kõige suuremat valu üldse, mida ema süda tunda võib. Valu leevendamiseks istutas ta haua Tõrma kalmistul lilli täis, kuid paraku tähendas see hoopis uut laadi probleemide algust.

Poja hauale toodud lilled kaovad nagu musta auku. “Värskelt istutatud lille on lihtne välja tõmmata, sest see ei ole veel juurtega tugevalt maa külge kinnitunud. Tõmmatakse välja, viiakse minema,” rääkis Urve Nõlve nördinult.