Digitaalse nomaadina Tai kuningriigis

Johan Laiv koos kahe tailannaga tähistamas Tai uusaastat ehk songkran’i. Seitsmepäevasel üleriigilisel festivalil peetakse muuseas kogu Taimaal suurt veesõda. Taustal Bangkok. Foto: 3 X Johan Laiv

Kui meenutada korraks, milline oli Eesti ilm vaid mõni kuu tagasi, ei ole raske mõista, miks tahavad paljud reisida siit sooja ja märksa odavamate hindadega riiki. Vahest paneb kulmu kergitama see, kui reisi eesmärk ei ole paradiisirannas peesitamine ega iidsete templite uudistamine, vaid kaugtöö tegemine teisest maailma otsast.

Tõsi, digitaalne nomaad võib jõuda ka randa ja templitesse, kui ta seda soovib ja jaksab. Aga paljudele pole see eesmärk omaette. “Ma ei ole just kõige tiitpruulilikum vend, keda huvitaksid kujud ja majad. Mul on sellest zero fucks (ingl k täiesti savi),” räägib Johan Laiv kohati katkendlikul veebikaamerapildil ja naerab. “Pigem tahtsin ära katsetada, kuidas see diginomaadi elu käib. Kas ongi päriselt nii võimalik, et tripid ringi ja teed tööd. Kas see ongi uus elu, kas see toimib? Siiamaani toimib.” Veebilahendusi disainiv Virumaa mees viibib kõne ajal Tai kuningriigis.

Diginomaadi elustiil ühendab rändamise tööga. Selle võtavad ette need, kes ei pea töö tegemiseks viibima füüsiliselt kontoris ega kollektiivi keskel ning kelle reisikihk ületab vähemalt mingiks perioodiks koduigatsuse. Tihtipeale lüüaksegi läpakas lahti eksootilistes kohtades, mistõttu paistab see paljudele kui klassikalise romantilise vabadus- ja sõltumatuse unelma täitumine. Diginomaade guugeldades avanevadki fotod võrkkiikedes rüperaalidega lebavatest inimestest kokteilide ning maaliliste päikeseloojangutega randades. Eks poosetada meeldib paljudele, aga enne kui järgmine kokteil tellida, peab ka töö tehtud saama.